11.03.2012 TTK 1 TEELIIKLUSE ALGUSE ALUSED Sõiduteede sünd Roomlased olid esimesed head tee ehitajad Suurbritannias, sidudes oma linnused ja linnad miilide kaupa hästi sillutatud kattega teid.Aga kui roomlased lahkusid, siis brittide teed jäid hoolitsuseta ja said talvel kaetud mudaga ning ning suvel äärmiselt tolmuseks. Kõik teed mis tehti pärast 500 AD olid lihtsalt rajakesed,mis looklesid lõputult ümber inimeste eramaa. Inimesed tavaliselt ei reisinud nii palju, kui tänapäeval, seega polnud vaja hiigelsuuri ja pikki maanteid,olid vaid rajakesed külade vahel. Tegelikult enamik inimesi ei liikunud kunagi kaugemale külast, kus nad olid sündinud. Hoolimata sellest olid teed olulised ajapikku kasvasid külade ümber uued hooned ning nendest omakord moodustas tulevikus linn
kasutati õunahoidlana. 8 Palmimaja 1898-1900 valmis Nikollai von Glehnil tema tänapäeva kõige hinnatum arhidektuuri teos nn. palmimaja. See kummaline ehitis valmistati raudkivist ja põhjapoolt kaeti see mullaga, lõunapoolt tehti sissepääs. Laeks sai tsemendiga tugevdatud ja kividega tipitud raamistik, mis täideti värviliste ja valgete klaastahvlitega nii, et hoonel oli looduslik valgustus. Palmimaja ümber looklesid aga väikesed rajakesed, mida mööda sai ka hoone klaaskatuseni kõndida, et siis ka väljaspoolt purskavat vett ning rohelisi taimi vaadelda. Teatakse rääkida, et sinna tõi Glehn taimi ja puid isegi Saksamaalt, kuna Eestis oli eksootilisi taimi vähe saada ning seal kasvanud isegi palmid ja viinapuud. Seda kõike võimaldas küte, mille Glehn oli hoonesse sisse lasknud rajada. Palmimaja keskel aga oli kaks tiigikest purskkaevudega, mida ikka aina uhked taimed ääristasid
Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn. Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega. Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand, promenaad, seikluspark, ametlik terviserada, aga ka muud metsa all looklevad rajakesed. Vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast leiad hoopis teistsuguse maailma, kontrastide poolsaare - Viimsi. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluritalud vaatamas merele kõrvuti 21. sajandi moodsate kodudega. Siin on eriline võlupaik, kus päike tõuseb merest ja loojub merre. 3.1 TEGEVUSED VIIMSIS lugematul arvul kultuurisündmusi: teatreid, kontserte, festivale
17. sajandi lõpus hakkas vormuma ka inglise park geomeetriliselt organiseerimata, pealtnäha looduslik, kuid mitte metsik. Inglise park on eelkõige maaliline (pitoreskne), nõudes eemalt vaadates looduslikku tasakaalustatud üldmuljesse ka hoone sobitumist. Oluline koht oli siin ka hoolitsetud murul. Kõigepealt tuleb näha erinevaid jalutusradasid (väline, mis on ümber pargi; eye-catcherid asuvad ka väljapool seda ja sisemised, mis on tavaliselt serpentiinilaadsed looklevad tee rajakesed, mis moodustavad sisemisi seotud süzeesid.) Aiakunstis arhitektuurielementide, aiakujunduse, pildilise või skulpturaalse kompositsiooni korraldamise põhimõte, millega taotletakse maalilist ebakorrapära. Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi. Inglise pargistiili sünnile aitasid kaasa Inglise aadlike grand tour'id, mis viisid neid Itaaliasse, kus nad
looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis. Kokku jälgiti 1606 katselappi. Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel (Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm katseväljakut, igal väljakul olid 10 m pikkused ja 0,5 m laiused rajakesed ja iga variant koostati neljas korduses (Roosaluste 1981). 1980−1981. aastal uuriti Viidumäel tallamise mõju metsateedele. Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis ja katteväärtus. Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust (Roosaluste 1988). Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti
annaabi.ee 
