Rahaühik: austraalia dollar (AUD) KLIIMA Suvel: 25-32°C Talvel: 10-18°C Alpides: 5°C Max on 46°C Lund leidub mägedes ja Tasmaanias pindalast on kõrbed Enamjaolt kuiv kliima MILLISED ON AUSTRAALLASED? Väga avatud Lahked Vahest viisakad Naiivsed Ausad Naudivad elu Muretsevad vähe Raiskajad (elu ja raha) USK Vähe usklikke 7,5 % käivad kirikus igal nädalal Kõige levinum usk on rooma-katoliiklus (25,6%) Mitte usklike 22,3% SÖÖK Soovitatakse: kängurulihast saslõkivorste, piimakokteile ja smuutisid u 2 korda kallim kui Eestis Armastavad gaasilisi jooke ja kiirtoitu Vett juuakse minimaalselt Palju rasvavabasid tooteid KEELELISED ERIPÄRAD G'day! tere How are you going? kuidas läheb?
. ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada säästva arengu olemust, selle põhimõtteid, mõningaid sellega seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt. x Tallinna Ülikool 1. Mis on säästev areng?
kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud teineteisele hellitussõnu. Pigem toimusid muutused kõnelemises, näiteks, sööma kutsumises. Siiski aga olid kõik seal peres õnnelikud. Brede Olseni pere: nende peres olid kõik suhteliselt raiskajad, kuid nemad avaldasid armastust sõnadega. Auahnus oli nende peres tähtsal kohal, lapsi upitati rikkaste peremeeste juurde tööle ja küla peal eputati nende tegemistega. Laiskus oli ka väga suur miinus nendele. Täielik õnn puudus nende õuel. Nad kadestasid Iisakut ja püüdsid samasugust rikkust saavutada, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks jäädi talustki ilma. Aksel Stromi pere: tema oli natuke Iisaku taoline mees, kes oli lootusetult Brede Olseni tütar Barbrosse armunud. Naine aga
heaolust ettepoole teised inimesed, ükskõik kas siis oma pere või täiesti võõrad. See ei ole koht, kus hukka mõista, vaid koht, kus mõistev olla. Lõpuks ei määra ju inimese väärtust niivõrd tema rahakoti paksus või see, kui palju teda teatakse, kui tegelikult see, milline ta paistab välja neile, kes teda näevad. Kahjuks on Eesti riigis aga nii, et propaganda pärsib progressi. See tähendab seda, et sellised inimesed surutakse maha, kui riigi raha raiskajad ja neil ei teki kunagi tahtmist endale siin riigis ametit ja tööd muretseda. Kahju, et riik ei mõista, et tema suurim probleem ehk "ajude väljaränne", on tegelikult tema enda propaganda vili. Kuidas on minuga? Mis ametit mina tahaksin pidada? Mina olen elult oma kutse saanud ja ma teen oma esimesi samme, et selle poole pürgida. Siinkohal ei pea ma silmas ametit, vaid põhimõtteid ja väärtushinnanguid, mis juhivad mu elu. Ma jätkan selle sama
1. stabiilse majanduskasvu kindlustamine 2. inimõiguste kaitsmine 3. ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) heaolupoliitika ajalooline taust Inglismaa esimene vaesteseadus 1553 Eristati abivajajate gruppe: - vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged) - hooldekodud -vigastatud (invaliidid) - parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) - Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1. kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda 2. ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad. Ametnikul oli õigus koguda nn kihelkonnamaksu,mida pidi maksma vastavalt oma varakusele. Selle seadusega tekkisid esimesed sotsiaaltöötajad. 18. sajandil rakendus see seadus juba kogu riiki hõlmavalt.
seadumusest, millest ta lähtuvalt omandile annabki.“ Lahkemeelsus ei soosi rikkust- „Lahkemeelsel inimesel pole kerge rikas olla, kuna ta pole võtmis-ega hoidmisaldis: ta on lahke andja ega hinda varandust selle enda pärast, vaid andmise pärast“. „Lahkemeelsus on varasse puutuvalt andmise ja võtmise vahepeal.“ „Andmisega liialdaja ei ole lahkemeelne, vaid raiskaja“. Raiskajad võtavad aga sealt, kust ei pea ja on seetõttu ihnsameelsed. Ihnsameelsusel on kaks külge: Puudulik andmine (kitsi, koonerdaja, ihnuskoi) – nad ei sihi võõrale kuuluvat ega taha seda võtta; Liigne võtmine – võtavad kõikjalt ja kõike - „lõbumajapidajad ja teised sellised, ka need, kes väikese rahasumma laenavad kõrge vaheltkasu vastu“. Suurejoonelisus – erinevalt lahkemeelsusest ei hõlma ta kõiki varandusega seostuvat: selles
ABA BCB CDC Dante teejuht on Vergilius, aga kuna too on ristimata, ei saa ta Dantet Paradiisi juhatama tulla. Sinna tuleb teed juhtima Beatrice. Põrgu – 9 ringi 1. limbos (äär) – süütud lapsed ja antiikaja suurmehed, kes ei tundnud kristlikku ainujumalat 2. algab tegelik põrgu – abielurikkujad, himuruse pattu langenud – hõljuvad parvel musta põrgutule igaveses keerises 3. õgardid, prassijad 4. kitsipungid ja raiskajad 5. sünged ja raevukad 6. ketserid – leegitsevas hauas 7. vägivald naabrite vastu (türannid, mõrvarid), iseenda vastu (enesetapjad), enda omandi vastu (raiskajad), jumala vastu (loomapilastajad, pühaduseteotajad, liigkasuvõtjad) 8. pettus- kupeldajad, võrgutajad, meelitajad, ennustajad, astroloogid, vargad, võlurid, mässuõhutajad, valenõu andjad – kaevutaoline auk 9
annaabi.ee 
