suurem võrreldes hübriidlutserniga (taimede arv ruutmeetril vastavalt 144 ja 120 tk). Segusse võetud kõrrelistest oli kõige tugevama konkurentsivõimega 2007. aastal põld- raihein, mis vähendas lutsernitaimede arvu harilikul lutsernil 90-le ja hübriidlutsernil 73-le. Teised kõrrelised mõjutasid lutserni arvukust vähem ( taimi 108-123 tk m-2). Kolme kasutusaasta (2007-2009) keskmisena olid lutsernisegude KA saagid hariliku aruheina ja põld-raiheinaga lutserni puhaskülvist 5-8% suuremad. Kõige rohkem ületasid segukülvide KA saagid puhaskülvi saake 2008 aastal, hariliku lutserni-kõrreliste segud -12%, hübriidlutserni segud -20% (tabel 1). Tabel 1. Lutserni-kõrreliste segukülvide kuivaine saak 2007-2009, t ha-1 Table 1. DM yield of lucerne-grass mixtures in 2007-09, t ha-1 Taimik/Sward Medicago sativa (FSG 408DP`) Medicago varia (`Karlu`) 2007 2008 2009 2007 2008 2009
sobivad kiire- ja keskmise kasvukiirusega kõrrelised, mis võimaldavad saada suuremat saaki ja parandavad rohusööda kvaliteeti proteiini parema omastatavuse kaudu. Punane ristik külvati põld-raiheina, roog-aruheina ja keraheinaga. Katsevariantide koristusaegadeks oli punase ristiku õiepungade moodustamise (varane koristus) ja õitsemisfaas (hiline koristus). Katses püüti saavutada 30%-line kõrreliste osatähtsus segus (foto 1). Foto 1. Punane ristik põld-raiheinaga hilisel koristamisel Talvekahjustusi esines põld-raiheinal, roog-aruheinal ja punasel ristikul. Kerahein seevastu talvitus hästi ja arenes hoogsalt. Esimese kasutusaasta saak oli kõrge, kusjuures KA enamsaak moodustas kõrreliste mõjul vaid 4-7% (tabel 6). Segudes oli põld-raiheina 20-30%, roog-aruheina 16-21% ja keraheina 14-18%. Punane ristik oli tugeva konkurentsivõimega. Hilisel koristusel oli kõrrelisi 4-10% võrra rohkem. Seeduva
-G. Lembke KGh. Sordina registreeriti esmakordselt 2005. aastal. Eesti sordilehes registreeriti see sort esmakordselt 2009. aastal. Tegemist on keskmise kuni hilise õitsemisajaga diploidse sordiga. Tal on kõrge vastupidavus ristikuvähi kui ka lumiseene suhtes. Talvekindlus on teisel aastal keskpärane. Tal on ka kõrge söödaväärtus ning teda võib kasuatada ka maheviljeluses. Soovitatakse kasutada koos hariliku aruheinaga, karjamaa raiheinaga. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) ,,Atlantis" on samuti aretatud Saksamaal. Aretajaks Norddeutsche Pflanzenzucht H.-G. Lembke KG. Sordina registreeriti esmakordselt 2005. aastal. Eesti sordilehes on alates 2009. aastast. Tegemist on tetraploidse sordiga. Ta on hea konkurentsivõimeline sort, millel on väga hea talve- ja haiguskindlus. Puuduseks võib pidada ebaühtlast kuivamist ning kõrget veesisaldust taimedes. Külvisegudesse sobivad põldtimut,
vanuses edasi jõusöödasegudega, kus toorproteiin 17 %. Võõrdetallede pidamine 1. Lühike nuum ca 2 kuud, seega 3 + 2 kuud, realiseerimine 5 või 6,5 kuu vanuses Peale võõrutamist ussitõrje ja tallede puhastele karjamaadele.Peamine karjamaarohi, jõusööt, ka alternatiivsöödad näiteks juurviljanuum naerisega, mida külvatakase mitte vakku vaid tasasele maale. Külv mai keskelt kuni augustini, et saak valmiks juuli lõpuks kuni detsembrini..Haljasraps (1-1,5 kg/ha ) segus itaalia raiheinaga (12-15 kg/ ha) või haljasraps segus naeriga (0,25 kg/ha). Sööta soovitatakse koristatult. Lisaks 0.25 kg otra või odara/kaera segu. Kui arvatav nuuma algus 33 kg ja 6-7 nädalaga soovitakse saavutada 38-40 kg, siis arvestatakse 50 talle/ha-l (juurdekasv 1 kg nädalas ehk 142 g ööpäevas. 12.Lammaste talvise söötmise korraldamine Talledega uttedele-rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas.Tiinetele-
Võõrdetallede pidamine 1. Lühike nuum ca 2 kuud, seega 3 + 2 kuud, realiseerimine 5 või 6,5 kuu vanuses Peale võõrutamist ussitõrje ja tallede puhastele karjamaadele. Peamine karjamaarohi, jõusööt, ka alternatiivsöödad näiteks juurviljanuum naerisega, mida külvatakase mitte vakku vaid tasasele maale. Külv mai keskelt kuni augustini, et saak valmiks juuli lõpuks kuni detsembrini.. Haljasraps (1-1,5 kg/ha )segus itaalia raiheinaga (12-15 kg/ ha) või haljasraps segus naeriga (0,25 kg/ha). Sööta soovitatakse koristatult. Lisaks 0.25 kg otra või odara/kaera segu. Kui arvatav nuuma algus 33 kg ja 6-7 nädalaga soovitakse saavutada 38-40 kg, siis arvestatakse 50 talle/ha-l (juurdekasv 1 kg nädalas ehk 142 g ööpäevas 2. Lühike nuum nuumaplatsil või laudas · Ussitõrje, · kontsentraatidele üleminek sujuv ( 3 nädala pärast peale nuuma alustamist antakse
määramistunnus!). Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Pööris nõrk, õitsemisajal laiuv, hõbehall, pikkade peente karedate harudega. Pähikud 4-5 mm pikad, ohe väga lühike, ei ole märgatav. Kasutamine: kuivheinana keskmise söödaväärtusega. Lääne-Euroopas on kasutatud klaaskaupade pakkimiseks. LODUTARN Carex loliacea; loliacea (lad.k.) raiheinalaadne, sõnast Lolium raihein; õisikuosas sarnaneb lodutarn pisut raiheinaga. Sugukond lõikheinalised. Püsik. Kasvukoht: samblarohked turbapinnasel asuvad varjukad metsad, kuuse-lodu- metsade karakterliik. Lodutarn on heleroheline, 15-40 cm kõrge, väga lühikese risoomi ja sellest väljuvate võsunditega hõremurusalt kasvav taim. Varred arvu- kad, püstised, peened, ülemises osas teravalt kolmekandilised. Lehed varre alumises osas, lamedad, pehmed, 1-2 mm laiad, varrest lühemad. Õisik kuni 3,5 cm
annaabi.ee 
