Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"raievanused" - 5 õppematerjali

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on enamasti optimaalsed, kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine (transpiratsiooni vähenemine). Augustitorm e. sajanditorm 1967. A

Metsandus → Metsakasvatus
56 allalaadimist
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Viimast soodustas ka tulumaksuseadus, mis ei nõua tulumaksu maksmist tagastatud maade müügitulult. Valitsev arusaamine, et "turg on parim reguleerija" põhjustas sajandivahetusel hüppelise raiemahtude kasvu. Arenev metsatööstus ja paberipuud eksportivad ettevõtted suurendasid tarbepuidu nõudlust. Selleks, et pidurdada raiumist, otsustasid valitsevad poliitikud metsade majandamist metsaseadusest tulenevate administratiivsete (raieluba, kohustuslik majanduskava ning kõrgemad raievanused) vahenditega piirata. Bürokraatlike piirangute mõju saabus paraku alles koos järgmise puiduturul tekkinud kõrge nõudlusega, mis kestis aastani 2008. Kui reeglina on metsade majandamise intensiivsus seotud kasvava turu nõudlusega, siis Eestis jäid sellel perioodil paljud metsad majandamata. Üldise majanduskasvu tingimustes hinnati ka metsamaade väärtust keskmisest kõrgemalt ning metsamaade ostmisega tekkinud kahjumi loodavad metsaomanikud katta tulevaste puistute tootlikkuse arvelt.

Metsandus → Metsaressurss ja -klaster
40 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine varise lagunemise tingimustest. 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist oluline nõlvadel. Kõdu on suure enamasti optimaalsed, kui raiuda keskealisi või kasutati loomade allapanuks. veemahutavusega: ta võib siduda kuni 250% vett noori puistusid, jääb Juured- Mets avaldab olulist mõju mullale oma oma kuivkaalust, 4-5 cm tüsedune

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas)   5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu)  6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik)   7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld)   8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied)    Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel:   1.  Kui  hukkuvad  veel  mitte  raieküpsed  metsad,  jääb  saamata  oluline  osa  tulust  (raievanused  on  enamasti  optimaalsed,  kui  raiuda  liiga  vara  (keskealisi  või  noori puistusid), jääb saamata oluline  osa potentsiaalsest juurdekasvust)  2.  Paisatakse  segi  metsade  majandamise  kava,  ootamatult  suureneb  raiete  maht,  see  omakorda  toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud,   3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%,   4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%.   5

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

jäi Tallinna ja enamikus funktsioone läks üle Tartusse Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusele. Samal ajal alustas RMK 2003. aastast oma süsteemis metsakorralduse üksuse ülesehitamist. Kogutud andmete alusel koostatakse igale metskonnale metsamajanduse organiseerimise ja arendamise projekt (majanduskava), millise osad on: a) metsade majandamise projekt (majanduskava) koos seletuskirjaga; b) takseerkirjeldused; c) plaanimaterjal. Projektis nähakse ette ja määratakse raievanused, raieviisid, metsakasutuse suurus, metsa taastamise, metsakaitse ja teised metsamajanduslikud abinõud. Metsade majandamise kava koostatakse ka erametsaomanikele, millises antakse samuti soovitused metsade jätkusuutlikuks majandamiseks; koostatakse metsade üldine iseloomustus, takseerkirjeldused, metsamaa ja puistute iseloomustus, metsamaa pindala jaotus valitsevate puuliikide ja vanuse järgi, puidukasutuse suurus, raiete nimekiri,

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun