· Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel. Töötunnid enne kaubandussuhete loomist Kunstika Sportika 1 CD-mängija 1 tund 6 tundi 1 korvpall 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Näeme, et Kunstikal on mõlema toote valmistamisel absoluutne eelis.
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va
Näiteks toodetakse Eestis mööblit kuid samas on müügil ka välismaal toodetud mööbel. Inimesed tahavad mitmekesisemaid tooteid ning paljud eelistavad hoopis midagi muud (Nt. Toiduainetega näiteks jäätisega). 5. Millised on absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? -Absoluutne eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt -Suhteline eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem Sõltuvalt suhtelisest eelisest on võimalik kasutada ressursse efektiivsemalt, tootes seda tooded, millel on tootmiskulu väiksem ehk siis, mille tootmisel on suhteline eelis. Teisi tooteid on kasulikum sisse importida. Rahvusvahelises kaubanduses ei ole kasu määraja ainult tootlikkus ehk siis absoluutne eelis, vaid pigem ühe kauba tootmise tootlikkus võrrelsed teise kauba tootmise tootlikkusega. Ehk siis tähtsamat rolli mängib suhteline eelis
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
