Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kultuskeskus on Ise pähamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest
Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist tunnustanud ja tiibetlastele on dalai laama endiselt oma maa vaimne ja poliitiline juht. Jaapan: sintonism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto 'jumalate tee'. Sintonism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest
20. sajandil, kui mõisad kaotasid oma tähtsuse hakati valdasid järjest kokku liitma. Setomaa On ajalooliselt olnud hoopis teistsugune kui muu Eesti. 13. sajandi alguses, kui enamik Läänemeresoome alasid vallutati Taani ristisõdijate poolt, siis see Setomaad ei puudutanud, kuna oli juba Vene all ning olid vürstide alamad. On olnud Eestist lahus kuni 1920. aastani. Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir. Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad: Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus
JOOGA (tõlkes side, ühendus) oluline on kaastunne üksteise suhtes. Lääne kultuuris meditsiooni ning ravivõimlemine. VEDANTA räägitakse hinge ümberkehastusest ja tsüklilisest ajast VAISEISKA tuuakse välja nähtuste erinevus, et on olemas üksik ja üldine, aga olemas on ka kategooria ,,eriline" HINDUISM Need olid indude rahvususundi hinduismi filosoofiliseks aluseks. Hinduism on sünkretsistlik usund, kuna temas on ühinenud 6 erinevat filosoofia voolu. Hinduismis on 4 elu eesmärki: DHARMA kohusetäitmine, seadmusejärgimine ARTHA materiaalne heaolu, mõnu KAMA füüsiline ja meeleline heaolu MOKSA vabanemine Inimesel oli 4 elu etappi (kokku 25 etappi 4x5) Õpiaastad Pereelu, perekonna elu
kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Büstantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Kreekast on tulnud mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis. Kõige väärtuslikum osa on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Büstantsist ja sealt pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemine Büstantsiga põhjustas vene ikoonikunsti iseseisvumist. Motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. Kunsti tungid ka rahvalikke jooni ja rahvususundi elemente-mustade jõudude, nt kuradi kujutised. Kunst puhkes uuesti õitsele koos Moskva riigi tugevnemisega. Tugevnesid ka Büstantsi mõjud. 14.sajandi lõpp ja 15.sajandi algus on kahe erineva suuna võitlus. Telliti teoseid kreeka kunstnikelt. Kuulsaim Büstantsist tulnud maalija oli THEOPHANES KREEKLANE. Tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel, kehad
annaabi.ee 
