Eestil on piirileping Lätiga, Venemaaga puudub. · Piiri ületamiseks on vaja luba ehk viisat · Territoriaalvesi juhul kui riik asub mõne mere või ookeani ääres. Riigile kuulub sel juhul 12 meremiili vett ehk ~20km) · Maapõu maa-ala ja territoriaalvee all olev ala · Õhuruum maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala, 10-12 km kõrgune ala Elanikkond e. Rahvas Saab jagada: 1) Etnograafiliselt ehk rahvustunnuste alusel: põhirahvus (Eesti eestlased) ja rahvusvähemused (Eestis venelased ja ukrainlased) 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud Individuaalsus : a) totalitaarne riik : ei salli individuaalsust, pooldab ühtlase halli massi teke, inimesed ei tohi üksteisest eristuda ei ainelise rikkuse ega vaadete poolest, indiviid on mutriks suures riigis ja hoiab selle masinavärki töös, Hitleri Saksamaa
pensionipõlve peetakse. Siintoodud linna arengu staadiumitest võib infolinna mustreid leida vaid arenenud läneriikidest. Eesti suuremates linnades toimuvad praegu protsessid, mis on iseloomulikud nii tööstuses kui ka infolinnale. Pärast nõukogude perioodi, mil maal ei olnud hinda ja maakasutust reguleerisid tsentraaksed plaanid, on selgelt kujunemas kalli maa ja büroopindadega linnakeskused, kus aktiivselt ehitatakse. Eesti linnaelanikkond eristub sissetulekute, vanuse ja rahvustunnuste alusel. Inimesed rändavad maalt linna (tööstuslinna 1.staadium), samas on jälgitav eeslinnastumise (tööstuslinna 2 staadium) ja agulimajade remontimine (infostaadium). Üldiseks probleemiks on kujunemas tänavate ülekoormatus eratranspordiga ja liiklusest lähtuv saastekoormuse kasv.
vabastati Pariis sakslaste küüsist, kuid lääneriikidel niisama lihtsalt Saksamaale ei õnnestunud tungida. 17.II ms kui totaalne sõda Sõjas olid kohustatud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Hävitati tsiviilobjekte, üritades vastast moraalselt kahjustada. Mitmed riigid olid kohustatud sõdima poolel, mis ei olnud neile kuidagi meelejärele või kaitsma võõraid ideid. Näiteks Soome oli Saksamaa liitlane võitluses NSVL vastu. Inimeste vaenamine rahvustunnuste järgi. Näiteks Ameerika Ühendriikides vangistati Jaapani päritoluga inimesi. Sõda oli igal pool nii maal, õhus kui ka merel. 18.Holokaust Saksamaa hävituspoliitika, mille käigus hukati ligi 6 miljonit inimest. Alguse sai 21. juunil 1942. aastal mil otsustati, et kõik Euroopa juudid, tuleb transportida itta, kus nad gaasikambrites hävitatakse. 19.Atlandi harta 1943. aasta augustis allakirjutatud Usa ja Suur-Britannia poolt. Ei olda omakasu peal väljas.
avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta. Sotsiaalne kihistus Hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel. Objektiivsed alused: Isiklikud ressursid(võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon) Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) Kihistumise põhjused Eestis 1. nõukogude haridus ja kvalifikatsioon 2. vanuse piirangud 3. piirangud sootunnuste alusel 4. piirangud rahvustunnuste alusel 5. piirangud mis tulenevad elukohast Sotsiaalne mobiilsus Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus
miks nim, II maailmasõda totaalseks sõjaks? 1) Sõda haaras kogu maailma – Euroopa, P-Aafrika ning Atlandi ja Vaikne ookean. 2) Polnud armeede, vaid rahvaste sõda – võidu tagasid mitte ainult rindel sõdinud väeüksused, vaid ka vaenlase tagalas tegutsenud vastupanu liikumine ning kodutagals töötanud töölised, põllumehed, teadlased. 3) Puudus rindejoon 4) Seniste väärtus hinnangute hülgamine 5) Inimeste hävitamine/taga kiusamine rahvustunnuste järgi miks hitler kaotas? mis aitas lääneriikidel lõpuks siiski võita? 1) SM kehvad liitlased, ei aidanud piisavalt ning olid nõrgad 2) SM-d rünnati igast suunast – jäid mitme tule alla 3) Lääneriikidel ülekaal – rohkem varustust ja mehi 4) SM plaan pidada välksõda kukkus läbi Eesti II maailmasõjas- iseseisvuse kaotus ja valikud. 24.sept nõudis NSVL Eestilt allakirja baaside lepingule, mis 28.sept ka allkirjastati, milles
oli ka neid, kes hakkasid aktiivselt vastu Totaalne sõda ❧ Mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud nende meele järele (n.t Soome koos Natsi-Saksamaaga) ❧ Naised pidid taluma väga suuri kannatusi: ❧ pidid meeste asemel hakkama tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses ❧ kannatasid „etniline puhastuse“, massiliste vägistamiste ja muu vägivalla all ❧ Inimesi vaenati ka rahvustunnuste järgi Sakslaste „uus kord“ Euroopas ❧ Sakslaste poolt okupeeritud riikides kehtestati range okupatsioonirežiim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat ❧ Tsiviilelanikkonna allutamiseks rakendati terrorit ❧ Eriti halvasti suhtuti Vene sõjavangidesse, kellest miljonid surid ❧ Sõja puhkemise järel alustati juutide massilise hävitamisega Holokaust
annaabi.ee 
