sõnade kaal on väikene. Eestile on jäänud osalemisrõõm ja vähem otsustamisrõõmu. Liikmesriigina tähendab Eestile liidu kohustuste järgimist aastakümneteks. Minu arvates pannakse sellega alus üldisele euroopastumisele. Algab väikeriikide ja rahvuste vaikne väljasuretamine. Varsti lepivad kõik koondnimega eurooplane. Ideoloogias Euroopa Liit toetab kõikide keelte säilimist, ent ei seo keelt ja kultuuri vältimatult rahvusriigiga. Rahvuste aeg Euroopas hakkab läbi saama. Rahvuslik identiteet asendub Euroopa identiteediga. Eesti kuulub ajalooliselt Euroopasse. Euroopa ajalugu on kristuse ajalugu. Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti on Rooma Paavsti mõjualadelt. Ainult Kreeka kuulub Bütsantsi aladele. Ajalooliselt on eestlastes säilinud baltisaksa kultuuri mõju. Ma lootsin Eesti Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisega naaseda Euroopasse kui oma päriskoju
● Pole loomulikku regiooni, konstruktsioon ● Regionalismi protsess: - Regionalization - Regionaalne teadlikkus ja identiteet - Regionaalne riikidevaheline koostöö - Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon - Regionaalne kokkukuuluvus Euroopa integratsiooni teooriad ● Küsimused: - Mis on EL? - Mida tähendab integratsioon? - Suhted rahvusriigiga - Laiemad järeldused ● Teooriad: - Eelteooriad: föderalism, funktsionalism, transaktsionalism - Neofunktsionalism - Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates (Jens-Uwe Wunderlich “Regionalism, Globalisation and International Order” (2008)) ● Riigiülesed lähenemised: - Föderalism - (Neo)funktsionalism ● Suveräänsuse kesksed lähenemised: - (Neo)realism - (Neo)liberalism
Paradoks seisab selles, et riik, kes loob õigust minu jaoks, loob õigust ka enda jaoks. Õigusriigi ideed järgides peab ta enda käitumise allutama enda loodud õigusele. Meie kui tavakodanike jaoks, kehtib põhimõte: mis ei ole keelatud, on lubatud. Riigi suhtumine peab olema täiesti teistugune. Riik peab otsima kohta, kus see on lubatud. Muidu ei ole. Muidu on õigusriik täpselt samade tunnustega nagu iga teine riik, kuid võrreldes liberaalse rahvusriigiga on tal ka eritunnused, mis võib jagada kaheks: Formaalsed tunnused Materiaalsed tunnused Võimude lahusus, tööjaotus ei tohi olla ka õigusriigis absoluutne. Sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus üks võim hakkab domineerima teiste üle. Seetõttu kuulub võimude lahususe juurde formaalse tunnusena nende võimude tasakaalustamise mehhanismide olemasolu, need aga ei tohi kuidagi tähendada sekkumist teise riigivõimu sisulisse töösse.
aadlikust isandale, vaid otse üksnes konkreetse riigi monarhile (monarhi alamad). Selle käsitlusega seondub territoriaalse võimu doktriin. Järgnevalt paneb monarhi alamluse idee kõikuma territoriaalse ülimlikkuse doktriini levik. Ja lõpuks: taas dualistliku monarhia süsteemi kinnistumine ning juriidilised doktriinid riigi territooriumist kui riigivõimu teostamise ruumist kinnistavad loogiliselt tuletatud arusaama rahva seotusest mitte monarhiga, vaid üksnes konkreetse rahvusriigiga. Seejuures tehti riigi territooriumi kui riigivõimu teostamise ruumi doktriini tekke ja esialgse kinnistumise ajajärgul mõistetes üsna selget vahet: 1) konstitutsioonilise monarhiaga riigis olid niisuguse riigi alamad; 2) vabariigis olid selle vabariigi kodanikud. 91 Jääb vaid lisada, et riigivalitsemise vabariikliku vormi levik ei annaks ideele alamlusest näiteks
See on ka täiesti loogiline, sest igal riigil ja rahvusel on oma kultuuritraditsioonid, mis mõjutavad kõige otsesemalt ka sissetungija saatust. Mõnel pool on ta teretulnud, mõnel pool aga osutub tõrjutuks. Erandiks on siin džässi sünnimaa USA, kus eksisteerivad kõrvuti paljude rahvaste kultuurid ning uue kultuurinähtuse ilmumisajal ei olnud ühtset rahvuskultuuri välja kujunenud (ja ilmselt ei kujune kunagi), sest tegemist pole rahvusriigiga. Öeldust tulenevalt jagunevad ka džässist kirjutatud uurimused kaheks suureks grupiks: ühed käsitlevad džässi kui nähtust, pööramata mingit tähelepanu muusikute rahvusele või päritolu- maale, teised pööravad põhitähelepanu just džässi arengule mingi kitsama territooriumi/riigi piires. Praeguseks on džässist kirjutatud sadu uurimusi. Esimese valdkonna uurimusi on kahtlemata tunduvalt rohkem, džässi on analüüsinud nii Frankfurdi koolkonna filosoofid
annaabi.ee 
