Kaitstavad loodusobjektid Kuigi on paljudele lilledele, nähtustele ja loomadele on pandud väga ilusad ja hästi kõlavad nimed aga seadusesilma ees on nad kaitstavad loodusobjektid. See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseala. Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame ka mitmekesist kaitsekorraldust. Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel- rahvusparkidel, loodus- ja maastikualadel. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne või annab iseloomu meie kaunisse loodusesse. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegeust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng ja hoida elurikkust. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad.
ole täpselt teada, kuid olenemata asjaolust, et ökoturism peaks oma tegevusga püüdma igati olla just eeskujuks keskkonna säästmisele, omab ta siiski ka negatiivset mõju (Buckley 2004: 8). Peamine positiivne aspekt on finantsiline pool. Kuna ökoturismi piirkonnad on siiski kas looduskaitse all või muul viisil tegelikult keelatud kohad, siis on tänu sellele võimalus küsida inimestelt ja ka firmadelt, kes seal reise korraldada soovivad, rohkem raha. Sellisel juhul on võimalik rahvusparkidel ja looduskaitsealadel saada kasumit, et edendada enda eluolu. Positiivne mõju võib olla ka turistidele endale, kes loodetavalt peale õppereisi mõistavad paremini, miks on vaja loodust hoida, ning muudavad ka oma elustiili. (Buckley 2004: 9) Võrdluses massiturismiga esitletaksegi ökoturismi kui tegevusala, mille positiivsed jooned on seotud vaid finantsilise poolega (Duffy 2002: 50). Teoreetiliselt leidub aga veel teisigi häid omadusi (Samas: 51-52):
neid taastada. Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura aladel peab olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala). 33. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks – Rahvuspargid- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi , sh ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks, tuvastamiseks (Lahemaa rp). Rahvusparkidel on turismil ja rekreatsioonil oluline koht, millel on rõhuasetus loodus- ja keskkonnaharidusel. Looduskaitsealad- teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitsvate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Sageli on LK alad väikepindalalised ja rekreatsioon limiteeritud või keelatud.
Klassikaline looduskaitse hakkas hoogsalt edenema 19. sajandi teisel poolel. Euroopas hakati siis laialdaselt kaitse alla võtma loodusharuldusi. Ameerika Ühendriikides asuti loodust kaitsma rahvusparkide loomise teel. Neist esimesena loodi 1872. aastal Yellowstone rahvuspark. Praeguseks on maailmas üle 2000 rahvuspargi. Rahvuspargid on küllalt suured territooriumid, kus mitmesuguse rangusega piirangud peavad tagama kaitstavate loodusharulduste ja liikide säilimise. Teiselt poolt on rahvusparkidel loodust tutvustav ja üldhariduslik roll. Päris viimasel ajal laieneb kaitsealuste territooriumide pindala peaaegu kõikjal, kus elukorraldus vähegi stabiilne. Rahvusparkide kõrval luuakse arvukalt väiksemaid kaitsealasid. Näiteks on Norras vahemikus 1972 - 1992 kaitsealade arv kasvanud 263-lt 1395-ni ja kaitsealune osa riigi pindalast kasvas 1.10 % asemel 6.09 %. Saksamaal moodustasid kaitsealused territooriumid 1990. aastal 2 % riigi pindalast ja nende arv oli tõusnud 1950
K 18 - 23% 24 - 28% uigi kuldkingad ja Siniallikad on omaette Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel 29 - 33% kaunid meie keeles ja looduses, lubab rahvusparkidel, loodus- ja maastikukaitsealadel. keskkonnaregister 01.01.2010 looduskaitseseadus neid kutsuda üpris Pole juhus, et tänapäeva looduskaitse ajaarvamist igaval moel: seadusesilma ees on nad kaitstavad alustatakse just esimese kaitseala loomisest: 1910. loodusobjektid. aastal rajati väikesi Vaika kaljusaari hõlmav Vilsandi
annaabi.ee 
