usaldus inimeste vahel) ning poliitiline kultuur tervikuna. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud) Õ lk 19 - 20 Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt totalitarismist demokraatiasse) Ohud: · Masside radikaliseerumine , kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata · Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena · Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile · Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi · Kultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange demokraatia tunnused Õ lk 21 täidetud kolm põhinõuet: konkurents hääleõigus ja kodanikuõigused Tunnused: · Inimõiguste austamine · Läbipaistev ja seaduslik valitsemine · Tugev kodanikuühiskond · Sõnavabadus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle polüarhia ja selle tunnused Õ lk 22
Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. Kas Eestis esineb mõni neist? Kindlasti esineb rohkemal või vähemal määral neid kõiki. Ohtlikum tundus olevat rahvuskonflikt, mis nn. Pronksiööl läks lõhkumiseni ja oli ka inimohvreid. Muretsetakse ka kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kadumise pärast. Sotsiaalanalüütikute meelest on võtmeküsimuseks eri valdkondade ja reformide
-täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3) Liberaalse demokraatia vastu argumendid: -sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda) -tihe konkurents (ületootmine) 7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. K ultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange 9) Demokraatlike põhimõtete esinemine Eesti põhiseaduses 1.Igalyhel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele 2.kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(rahvahaaletusega/riigikogu valimistega) 3.Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. 4.igalyhel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus.
Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. 5.tund POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND JA SELLE ANALÜÜS SOTSIOLOOGILISTES TEOORIATES Daniel Bell´i "postindustriaalne ühiskond": kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris ja
moodustas ka represseeritud rahvaste rehabiliteerimine. Aastatel 1956-1957 tunnistati, et rahvaste küüditamise aktsioon oli NSVL poolt vale. Taastati osaliselt nende rahvuste positsioon NSVL-s. See tõi kaasa territoriaalseid küsimusi. Taastati ka konkreetse rahva rahvusriiklus. Tervikuna viidi protsess läbi üsna robustselt ja läbimõtlematult. Vastuolud, mis sellise robustse protsessi teostamisega tekkisid jäid pikkadeks aastateks alles. Olid rahvuskonfliktide allikaks hiljem. Eriti tulid päevavalgele 80ndate teisel poolel. Üldise momendina on oluline kriminaalseadusandluse uuendamine. Hrustsovi ajal hakati seda ümber vaatama, paljusid seniseid paragrahve pehmendati. See ei tähendanud seda, et vajadusena ei võidud rakendada üsna äärmuslikke karistusi. Väga tõsiselt Hrustsov vihastas ka igasuguste spekulantide vastu. Võimustruktuuri reorganiseerimine · Julgeolekuorganite mõju vähendamine
nov vallandas suveräänsuste paraadi, mille tulemusena teatud aja möödudes kõik NL Liiduvabariigid võtsid suveräänsusdeklaratsioonid vastu. Eestis iseseisvuse väljakuulutamine 20.08.1991, KP tegevuse lõpetamine 22.08.1991. Iseseisvumistaotlused ja nende realiseerimine 6.Rahvusküsimus 1985 oli Gorba veendunud, et rahvusküsimus on NL-s lahendatud. Hilisem perestroika aeg näitas, et rahvusküsimus oli väga oluline. Rahvuskonfliktide teke- 1986 Almatas I rahvuste pinnal konflikt, siis Ažerbaidžaan, Kasahsatn, Usbekistan jne. Kokkupõrked erinevate rahvuste vahel olid väga tähtsad ka ühiskonna politiseerumisel, erinevate grupeeringute tekkel jne. Parteijuhtkonna arusaam rahvuse enesemääramisest ja rahvaks olemisest oli suhteliselt kehv. Gorba ise on oma mälestustes öelnud, et tema üks suurimaid vigu oli see, et ei suutnud ette näha rahvusprobleemi teket
annaabi.ee 
