Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel rahvuskirikule ja seisuste esinduskogule. Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525. aastal mil reformatsiooni käigus ilmalikus muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik, mis oli ka esimene protestantlik riik Euroopas. Nagu ka absolutismis oli valgustus ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal
kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest, sisseveo piiramisest tollimaksude abil · Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule · Absolutistlik riigikord ei suutnud ennast täielikult maksma panna üheski riigis seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutism Prantsusmaal · Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, mil kuningas Lousi XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte kogunes tegelik võim. · Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaal usuline lõhestatus. Nantes`i ediktiga
Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil, mis oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil. Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutismiajastu Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku üleriigilisi generaalstaate, vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane
1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat · majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest · kuningas toetus ka rahvuskirikule · absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid, parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R
maksusüsteemi ümberkorraldamist ning senisest märksa keerulisema haldusaparaadi väljakujundamist, mis tõid kaasa võimu bürokratiseerumise ning ametnikkonna kui uue ja mõjuka ühiskonnakihi tekke. Majanduspoliitiliselt toetus absolutistlik riigivõim merkantilismile ( Varauusaja ühiskond). Lisaks riiklikult juhitavale majandusele, tsentraliseeritud valitsusaparaadile ja alalisele sõjaväele toetus absolutism rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Murdes senise keskajast pärineva feodaal-seisusliku korralduse, avas absolutism tee modernsele kodanlikule ühiskonnale. Absolutistlik riigivõim ei suutnud end täielikult maksma panna mitte üheski riigis. Ühiskonna seisuslik korraldus ning seisulikud esindused jäid püsima varauusaja lõpuni. Kuigi Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate (états généraux), tegutsesid edasi
annaabi.ee 
