Sotiide ettekanne oli suuremas osas improvisatsioon. Avaramad võimalused olid keskajal kiriklikul draamal. Selle algeliseks eelkäijaks oli liturgilises teenistuses antifoonid- koguduse ja preestrivahelised vastaslaulud. 10. sajandil hakati jumalateenistustesse põimima pantomiimilise stseene piiblist. Neist kujune 10- 12. sajandil välja suurte kirikupühade puhul ettekantav liturgiline draama. Etendus toimus ladina keeles., näitlejateks olid vaimulikud. 11- 12. sajandil muutub näidend rahvuskeelseks, sellesse põimitakse üha enam ilmalikke elemente ja see kasvab ka ulatuses. Kujunevad piibliainelised näidendid müsteeriumid, näitlejateks ilmalikud isikud ja ettekandepaigaks tavaliselt kirkuesine väljaks või turuplats. Müsteeriumide kõrval tekib 13. sajandil miraakel- imemäng, mille ainestik oli ammendatud pühakute elust või neitsi Maarja legendidest. Ka miraaklite ainestik muutub aja jooksul ilmalikumaks.
- humanistlik maailmavaade Reformatsioon sai alguse tänu Martin Lutherile, kelle õpetuse järgi pole vaja kirikut ja paavsti, et õndsaks saada. 31. oktoober 1517 naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat teesi. Luther vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ning põletas avalikult paavsti bulla. Tema tegevuse tulemusena jäi alles 7-st sakramendist 2: ristimine ja armulaud. Lisaks nõudis ta piiblit rahvuskeelseks. Reformatsioon majanduses ja poliitikas: - riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused - maahärra usutunnistusest pidid lähtuma ka tema alamad Reformatsioon usus ja kultuuris: - kloostrid suleti - vaimulikud vabastati tsölibaadist - lad k. jutlus muutus rahvuskeelseks - liigsed kaunistused ja dekoratsioonid eemaldati kirikutest. - Jutlus ja kirikulaul muutusid tähtsaks 26. REFORMATSIOON ŠVEITSIS JA INGLISMAAL ŠVEITS- algatajaks oli Jean Calvin
suureks depressiooniks ning lühiaegsa iha muudab armastuseks, täis sõltuvust ja piina. Klerikaalne Kirjandus Keskaegne maailmapilt pole inimesekeskne, vaid inimene pidi kohanema sotsiaalse rolliga. Maailmakord ja seisus olid igipüsivad. Individuaalsust ja originaalsust ei hinnatud. Ka pühakute puhul kaotati nende eripära (nt. St. Franciskus), nad olid kristliku ideaali näited. Keskaja üks tunnuseid on sügav religioossus. Alguses oli kirjandus ladinakeelne, hiljem muutus rahvuskeelseks. Klerikaalne kirjandus tõi juurde uued zanrid: · pühakulegendid - St. Franciskus ja teised, askeedid, missionäärid · Neitsi Maarja lood · Viimse kohtupäeva laulud (manitsused) · Eskatoloogilised laulud (mis juhtub pärast surma jne) Keskaegne Draama Eriti intensiivselt hakkas arenema 13. sajandil kristlikust leturgiast (jutlus). Esialgu toimusid näidendid kirikutes, hiljem kirikuesisel platsil ning veel hiljem - lossisaalides (esmakordselt 15. sajandil
Usupuhastud leidis palju toetajaid nii aadlike kui talurahva seas, põhjustas Talurahvasõjad Saksamaal, millega jagunes S 2: Lõuna katoliiklik ja põhja luterlik. 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu, mille ideeks oli kelle võim selle usuk. Karl V loobus katoliikluse pealesurumisest. Reformatsioon levis väljapoole Saksamaast. Protestantlikud kirikud puhastati pühadest piltidest, kloostrid saadeti laiali, kirikumaad riigistati. Piibel ja jumalateenistud muutuvad rahvuskeelseks. Pihist, pühakute säilmete kummardamisest ja palverännakutest loobuti (va anglikaani kirikus). Vaimulikel must-valge riietus, pöörduti tagasi algkristluse poole (kalvinism,vaesus, lihtsus), anglikaani kirikus sai kirikupeaks kuningas ja Canterbury peapiiskop. J.Calvin muutis Sveitsis jumalateenistuse Prantsuse keelseks, rajas Genfi ülikooli. Ta seadis ranged käitumisnormid, keelas lõbustused, nõudis vaimulike tumedat riiestust, inimese saatus on ettemääratud, algkristluse juurde
· alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal,
annaabi.ee 
