ühtekuuluvus, demokraatia, imeilus eesti keel ja loodus tähendavad mulle piisavalt palju, et olla kindel, et elu ilma Eesti Vabariigita mina ei soovi. Paelus, ideaalsus, mille poole püüeldakse on vajalik, et ehitada ühiskonda või riiki. Eesti Vabariik on taasloodud, kuid sellel puudub sisu ja ideoloogia. Peasuundadeks kujunesid kiire ühinemine Euroopa Liiduga ja liberaalse turumajanduse radikaalne variandini jõudmine. Esimeseks oli vaja aga eestlaste õigustest loobumine ning rahvusidee taandumine. Sel hetkel on Eesti rahvas väga väike, turvatunne puudub elades hiigelrahva kõrval. Ideoloogiliseks loosungiks tõusis „Saagem rikkaks, saagem jõukaks!“ kuigi rikkaid saab olla ühiskonnas vaid väike osa. Tekkis püüd oma riiki arendada. Üheks probleemiks oli riigikontroll, maksuamet, kaitse- ja majanduspolitsei nõrkus, kuid selle asemel, et seda tugevdada, hakati seda kergete meetoditega vaikselt lahendama, mis kokkuvõttes ei viinud kuhugi
Hurt, C. R. Jakobson, J. Köhler, M. Veske, H. Treffner jt. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) 1857 „Perno Postimees“ 1864 „Eesti Postimees“ 1865 Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine 1869 I üldlaulupeo korraldamine 1870 Eesti Põllumeeste Selts Jakob Hurt (1839 - 1907) 1869- avakõne I üldlaulupeol (rahvusidee) 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi I president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakomitee president Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) 1868 esimene isamaakõne – "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi president koostas kooliõpikuid 1878 „Sakala“ Ärkamisaja tulemused teatri alged – Vanemuine, Estonia
jumalus on kõikjal. Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri
sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui "kõige väärtuslikum" rahvuslik osa ehk nn. riiklik rahvus. Teise rühma moodustasid väheväärtuslikud muulased ja võõrusulised, kes pidid vastuvaidlematult alluma tsaaririigi võimule. Sellise riikliku rahvusidee põhjal omasid venelased tunduvalt rohkem õigusi kui muulased. Ainult venelastel võis olla enesemääramisõigus ning nad pidid tundma end peremeestena riigis. Venemaa poliitilise arengu prognoosimine pole olnud jõukohane ühelegi lääne poliitikule. Seda on põhjustanud asjaolu, et tegelikult oli ja on Venemaa vaid geograafiline mõiste. Teda pole olemas sellises mõttes, nagu seda on Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt. Euroopa riigid. Venemaa
sajandiks oli kirikust saanud üks paljudest ühiskondlikest häältest. Kirik ei kujundanud enam üksi inimeste mõttemaailma. Jätkub väga võidukas industraliseerumine, linnad kasvavad meeletu tempoga ja linnades kasvab ka kirikust võõrandumine. Inimesed on juurteta, kuid erinevalt 3.- 4. sajandist ei suutnud kirik sellega enam kohanenda. Uusi kirikuid ei jõutud nii kiiresti ehitada, kui kasvas rahvastik. Olulist rolli mängis ka rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas. Rahvusidee sai usust tähtsamaks, paljud rahvad püüdsid saavutada iseseisvust. Kirikut nähti selles protsessi sageli vaenlasena, kel olid sageli sidemed keskvõimuga ja keda huvitas senise korra jätkumine. Samal ajal tekkisid ka erinevad seltsiliikumised, levisid teatrid, sajandi lõpus ka kinod. Inimestel oli nüüd võimalus otsida kultuurseid elamusi ka mujalt kui kirikust. Vene õigeusu kirik oli üks parimaid näiteid riigi võimu all olevast kirikust. Peeter Esimese kirikureformid 18
annaabi.ee 
