Suureks ohuks väikerahvaste kultuuride hägunemisele Kuritegevuse suurenemine Immigrandid ei suuda kohalikega kohaneda Diskrimineerimine Kriitika Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika Mitmed lääneriikide juhid on seisukohal, et liberaalne integratsioonipoliitika pole end õigustanud. Mullu teatasid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Inglismaa peaminister David Cameron, et multikulturalism on kahjustanud nende riikide rahvuslikke huve. Kriitika
2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud. 3) 1925. aastal Riigikogus vastuvõetud seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased,venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. 4) Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini
ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur rahva argielus ja pidupäevil avalduv pärimuslik aineline ja vaimne kultuur ja kombed, see näitab iga rahvuse omapära ja identiteeti, tegutsevad mitmed seltsid, ühingud, ringid rahvamajades, korraldatakse näitemänge ja muusikapäevi. kultuurautonoomia suurematel rahvusgruppidel on õigus luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsevad nende emakeelsete koolide, kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhtimise eest. 3. Allikas 12 a) "Iseseisvusmanifest" loeti esmakordselt ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. b) Eesti Maapäev pidas vajalikuks kuulutada Eestimaa iseseisvaks, demokraatlikuks vabariigiks. c) Maapäev sai ennast maa ja rahva seaduslikuks esindajaks nimetada, sest 28.nov. 1918 kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis ja hakati
Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjanduse alal Oskar Luts ning kirjandusloo alal Friedebert Tuglas. 1925. aastal võeti Riigikogus vastu kultuuromavalitsuse seadus. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused esindusorganina kultuurinõukogu ja täidesaatva instantsina kultuurivalitsus. Kultuuromavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm). Omariiklusaastatel kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsku suurenes muusikute, näitlejate, kirjanike ja kunstnike arv. Tegutsesid
Isamaaliidu sotsiaalpoliitika eesmärgiks on kindlustada inimväärne elu kõigile, kaitsta vaesuse ja mahajäetuse eest, tugevdada valikuvabadust ja omavastutust ning tagada ühiskonnale turvatunne ning tasakaal. Isamaaliit väärtustab haridust ning pooldab aktiivset ja effektiivset tööhõivepoliitikat , et vältida suurt tööstuse kasvu. Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus. Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand, riigi terviklikkus, rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism suurt edu saavutanud. Mõned konservatiividena tuntud poliitikud: Ronald Reagan- USA president 1981-1989 Margaret Tatcher- Suurbritannia peaminister 1979-1990 Winston Churchill- Suurbritannia peaminister 1868 ja 1874-1880
Tegelikult Eesti vene keelt kõnelevad elanikud ei kujuta endast homogeenset gruppi ei keeleliselt, kultuuriliselt, etniliselt ega päritolult. Identiteet ise on vastuoluline ja heterogeenne mõiste, mida näitavad ka uuringud. On arvatud, et Eestis elavate venelaste varasemaks enesemääratluse baasiks oli Nõukogude identiteet. Uue identiteedi baasi otsimisel pole tõenäoline, et kõigil toimub see uue etno-kultuurilise identiteedi suunas. Erinevatel rahvusgruppidel Eestis toimub identiteedi otsimise protsess erineva kiirusega ja erineval määral, muutused toimuvad erinevates identiteedi komponentides. Järgnevalt vaataksingi mõningaid aspekte selles identiteetide loomise protsessis. Identiteedi olemasolu Kõigepealt mõni sõna identiteetide olemusest. Inimestel on vaja ennast määratleda, et tekiks endast arusaadav pilt. Selleks vaadeldakse end mingi grupi liikmena ning võrreldakse ennast ülejäänud maailmaga
(jagati auhindu romaanid,novellid A.H.Tammsaare,M.Metsanurk,luuleG.Suits,näitek.H.Raudsepp,noorsook.O.Luts,k irjandusloo alalF.Tuglas.1920.ei kontrollinud riik loomevabadust.Kultuuriloojad said tegutseda vabalt.1930.kaasnes loomevab.piiramine.Kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Kultuuriautonoomia-Kuna rahvavähemuste lojaalsust peeti ülioluliseks,püüdsid riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka nende kultuuri.Kõigil rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuurvalitsuse asutused. Kultuuromavalitsusel oli õigus osutada ,ülal pidada ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi.(rahvusvähemuste kultuuriom.seadus võeti Riigikogus.vastu 1925a.) Kultuuri üldisi arengujooni-Omariiklusaastatel oli iseloomulik intensive kultuurielu,mille käigus kasvas eesti talurahvakultuurist välja euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur.Suurenes kirjanike,kunstnike jne arv.Kultuuri
Rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Nende koolid võeti riiklikule ülalipidamisele. Valitsus toetas rahvuslike kultuuri- ja haridusseltse, laulukoore, näitetruppe. Samuti rahvuskeelsete raamatute ja ajakirjandusväljaannete väljaandmist. Venelastel ja sakslastel oli ametiasutustes õigus kasutada emakeelt. 1925. aastal võeti Riigikogus vastu rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Rahvusvähemusteks tunnistati sakslased, venelased, rootslased jt. Rahvusgruppidel oli õgis kutsuda ellu oma kultuuriomavalitsuse asutused. Kultuuriomavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida emakeelseid koole jne. Rahvuslikud konfliktid olid Eestis tundmatud. Kuluutriautonoomia tugevdas Eesti mainet avalikkuse silmis. Kultuurielu üldisi arengujooni Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsult suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv. Loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid.
annaabi.ee 
