Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püh...
aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. · VANEMUINE- baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu laulupidu, alates 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega(Koidula teater). 1869Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. · ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts.
7.MUUTUSED ÜHISKONNAS Sõda viis inimeste füüsilise ja vaimse jõu viimase piirini. 1916.a. lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mlj mehe, mõnel maal kehtestati selle tõttu üldine töökohustus.Elatustase langes, toidupuudusja levisid epideemiad. Mõnedki riigid varisesid sõja tõttu kokku. Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisst rahvuslik vabadusvõitlus. Mitmed väikesed rahvad ja riigid saavutasid rahvulike üksuste moodustamise, lootes neid hiljem kasutada iseseivuse kehtestamisel.Sallimatus muulaste seas, rahvusvähemuste olukord halvenes. Naised olid aastateks meestest lahutatud ja pidid ise hakkama saama. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said vähem kui mehed.See aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega.Inimestele tundust, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.Sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses
(S.Õispuu 1992) Suur areng tõi suured muutused maailmavaadetes. Hakkas levima hernhuutlik liikumine, mis vahepeal küll keelatud oli, aga 1830-1840 hakkas taas levima. Tänu sellele muutusid eestlased ka kristlikuks rahvaks. Hernhuutlik liikumine arendas rahvas soovi ka ise hakata midagi kirja panema, see õhutas neid eneseteostusele. Vaatamata sellele, ei olnud hernhuutlastel otsest mõju rahvuslikule liikumisele. (S.Õispuu 1992) Loomulikult ei meeldinud üldse rahvulike ideed levik baltisakslastele. Nad ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides jagada. (M.Laur jt. 2005,) Eesti üheks esimeseks rahvulikuks liidriks tõusis K.J.Peterson. Üks esimesi rahvusteadvuse väljendamisi oli tema laul "Kas siis selle maa keel". Ta tegutses estofiilide seltskonna kõrval (sinna kuulusid Rosenpläter ja Masing). Järgmisesse estofiilide põlvkonda kuulusid Fr.R.Faehlmann, J.Nocks, H.Jürgenson, Fr.R.Kreutzwald- nad kõik olid haritlased. Uute
Vilniuse Vene kindralkuberner krahv Mihhail Muravjov karistas mässulisi äärmiselt karmilt, hukkas sadu ja saatis Siberisse asumisele tuhandeid. 1864 keelati kirjutada leedu keelt ladina tähtedega. Sama kehtis ka Vitebski kubermangus latgali keele kohta. - 1863 a ülestõus oli viimane kord, mils leedulased ühinesid poolakatega taotluses taastada Rzeczpospolita. Rahvuslik ärkamine - Miroslav Hrochi !!!Euroopa väikerahvaste rahvulike liikumiste kolmeetapiline raamistik. Hrochi esimesel etapil asutavad tegevusse üksikud valgustajad, kellele kohaliku keele ja kultuuri uurimine on peamiselt teaduslik huvi või lihtsalt ajaviide. Teisel etapil tekivad pühendunud aktivistid, kes võtavad omaks ühise rahvuse idee ja asutvad innukalt seda propageerima. Viimasel etapil kujuneb ideest rahvuslik liikumine, mis omandab massilise toetuse. - Esimesed valgustajad 18-19.saj baltisaksa literaadid
Et korratus likvideerida tagandas Ajutine valitsus kuberneris ja määras ametisse kubermangukomissaarid- Tallinnas advokaat Jaan Poska. Seati ametisse ka maakonnakomissaarid ja miilits. Olid tekkinud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) mis pidas ennast omaalgatuslikuks revulutsiooni parlamendiks. Autonoomia Prooviti kasutada sobivat hetke eesti autonoomia välja kuulutamiseks. Selleks toimus Tartus rahvulike organisatsioonide nõupidamine kus koostati eelnõu ja esitati kinnitamiseks Ajutisele valitsusele. Kuna asjad hakkasid venima toimus 26märtsil Petrogradis eestlaste korraldatud demonstratsioon kus oli ka relvastatud sõjaväelasi. Märtsi lõpus avaladti AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva) ja Liivimaa kubermang (v.a. Setumaa) üheks rahvulikuks kubermanguks mille