miljonit inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Sündimus, suremus ja loomulik iive Sündimust, suremust ja iivet iseloomustatakse demograafias suhtarvu ehk promilliga, mis tähendab näitaja esinemissagedust 1000 elaniku kohta. Suhtarv võimaldab omavahel kõrvutada neid protsesse riikides, mis on erineva populatsiooni suurusega. Sündimust, suremust ja seega ka iivet mõjutavad mitmed faktorid. Inimeste sünd sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja pereplaneerimisest. Mis omakorda
inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Maailma rahvastiku jagunemine piirkondade vahel 0% 9% 5% Aasia 11% Aafrika 60% Euroopa 15% Ladina-Ameerika
Rahvastikupoliitika tegemiseks kasutatakse erinevaid meetmeid: -lastetoetus -vanemapalk sündimuse suurendamine -lasteaia kohad Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta. 6 Rahvastiku paiknemine ja asustus. Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Inimeste arv/pindala(km2) 90% rahvastikust elab vaid 10% l ma territooriumist. 70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53) Horopleetkaart Punktkaart Ruutkaart Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid Looduslikud tegurid - pinnamood - kliima - taimestik - mullad - loodusvarad ühiskondlikud tegurid - ajaloolised - majanduslikud - sotsiaalsed - poliitilised 7. Linnastumine ehk urbaniseerimine On linnade arvu ja suuruse kasv. Asula
2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM 2.1. Turu segmenteerimine Antud juhul nimetame turuks ostjas- või tarbijakeskkonda koos selle geograafiliste, demograafiliste ja psühholoogiliste omadustega ning tunnustega. Geograafilise segmenteerimise puhul lähtutakse tarbija psühholoogiliselt oluliste omaduste fikseerimisel sellest, kus tarbija asub (elab, töötab, puhkab) ning kus ta liigub. Selle puhul arvestab reklaamija olulisena veekogu lähedust, kliimat, rahvastikutihedust, linnade suurust, maanteede iseloomu jm. Demograafia kui valdkond tegeleb populatsiooni kvantitatiivsete tunnuste mõõtmise ja uurimusega. Psühhograafiline ja käitumuslik segmenteerimine jaotab inimesed homogeenseteks gruppideks nende psühholoogiliste omaduste alusel, millest esikohal on isiksuse- ja elustiiliomadused. Lisaks väliselt jälgitavaile käitumuslikele reaktsioonidele võetakse tarbijaskonna psühhograafilisel segmenteerimisel arvesse inimeste unistusi, lootusi,
Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri 4 kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et“ palju lapsi on elujõu tunnus“ , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne.
20 sajandil toimus kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks. Erandiks on Põhja Ameerika, kuna see oli arenenud riikide koloonia ja võitles end üsna varakult iseseisvaks. 37. Võrrelda saab: · Pindala · Rahvaarvu · Rahvastikutihedust · Osalemist maailmamajanduses · Sündimus · Suremus · SKT · IAI Jms 38. 39. Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust. Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandust ning soodustavad arengut. Näiteid: Shell, Microsoft, General Motors jne..