ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuse määrast (2013. aastal 69,04 eurot) Raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2013. aastal 80,55 eurot) Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus. Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse suurus on 25-100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2013
Selle saab tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine. Abielu lahutamine Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega, kui
Surm Abielu sõlmimine Abielu lahutamine Muu registreerimisele kuuluv perekonna- või nimeõiguslik muudatus Tulevikus hõlmab ka partnerluse registreerimist Perekonnaseisukanne-perekonnasündmuse vms kohta rahvastikuregistrisse (RR) kantavate andmete e. perekonnaseisuandmete kogum. Perekonnaseisukande aluseks on avaldus ning seaduses sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab registrisse kantavat asjaolu v.a. kui andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist, (seaduses sätestatud juhtudel PSA omal algatusel). Peab olema elektroonilises vormis, välisriigi dokument peab olema legaliseeritud, apostille'ga kinnitatud kui välisleping ei näe ette teisiti, välisriigi kohtulahend peab olema tunnustatud, koostatud või tõlgitud eesti, inglise või vene keelde. Avalduse esitab isik, kelle kohta kanne tehakse. Avaldus esitatakse isiklikult, allkirjastatult (nii digi- kui tava) PS asutusele. Avaldus sisaldab: isikukoodi
surmaaeg. Õnnetusjuhtuimis surnud isiku surmapäevaks märgitakse juhtumi toimumise päev. Kui isiku kohta pole 5 aasta jooksul laekunud andmeid elusoleku kohta loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast seda aastat, mil saadi isiku kohta viimaseid andmeid. Sõjategevuses või loodusõnnetuses osalenud isiku surmaajaks loetakse tegevuse või õnnetuse lõppemise aeg. Surnuks tunnistatud isiku elusolek: kohust tühistab surnuks tunnistamise nign perekonnaseisuamet kusutab rahvastikuregistrist surmaandmed. Pärandit „surnu” enam oma valdusesse ei saa, abielu loetakse taastatuks kui kumbi pooltest pole vahepeal uuesti abiellunud. Surmaaja muutmine: Esitatakse avaldus kohtule, mis tunnistas isiku surnuks. Alavdus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates ajast millal avaldaja tegelikust surmaajast teada sai, kuid mitte hiljem kui 5 aasta möödumisel surnuks tunnistamise määruse jõustumisest. Juriidiline isik
alaliselt või peamiselt mujale kohast, kus ta elas varem. Samas on tähtis ka tahe muuta elukohta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Tegemist võib olla eelkõige asotsiaalsete eluviisidega inimesega, kes on kodutu. Sellisel juhul loetakse tema elukoht tema igakordne viibimiskoht. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine eeldab elukohateate esitamist elukohajärgse KOV pädevale asutusele. Rahvastikuregistrist sõltuvad maksud nt. Piiratud teovõimega alaealise elukohaks on tema seaduslike esindajate - vanemate või eestkostja - elukoht. Piiratud teovõimega täisealise isiku puhul kehtivad samad reeglid, mis alaealisegi puhul - tema elukohaks on eestkostja elukoht ning viimase nõusolekul koht, kus isik alaliselt või peamiseb elab, juhul kui see ei lange kokku eestkostja elukohaga. Eestkostjast erinev võib olla eestkostetava elukoht siis, kui eestkostjaks on juriidiline isik.
annaabi.ee 
