1710. aasta katkuepideemia oli Eestis üks tõsisemaid ja sai alguse Ungarist. Eesti- ja Liivimaal puhkes katk esmalt Riias, mida samal ajal piirasid venelased. Katku levitajataks olid eelkõige rotid ja sõjamehed. Katku viimased nähud olid 1713. aastal ja sellesse suri inimesi rohkem kui sõjategevuse tõttu. Kokku põhjustas katk kuni 200 000 inimese surma. Eesti rahvastik vähenes selle järel umbes 150 000-le inimesele (umbes sama palju kui 1200. aasta paiku). See oli rahvastikukatastroof, kuigi puudutas eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestit, kus oli lausa inimtühje piirkondi. Aastad 17101712 jäid siiski viimaseks suuremaks katkuepideemia levikuperioodiks. 16-18. sajand oli eestlaste jaoks väga raske aeg. Oli nii tõususid ja mõõnasid. Küll oli Eesti Rootsi võimu all, küll oli Eesti jaotatud mitme riigi vahel, kuid 18. sajandi lõpuks oli Eesti siiski Vene riigi võimu all. Sõdade käigus muutus Eesti rahvaarv pidevalt, olles isegi peaaegu väljasuremisohus. 18
mõistet Baltikum kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710 -1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand on allikaliste materjalide olemasolu poolest päris hea. Esimeseks oluliseks rahavstikuajaloo allikaks on kõik adramaa revisjonid. Eestimaal tuleb vaadata piirkondi erinevalt. Eestimaal oli esimene adramaa revisjon 1712. Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas).
Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa. Tagajärjed: Rahvastikukatastroof, linnaelu ja kaubanduse allakäik kaks uut linna Valga ja Kuressaare, Vana-Pärnu sulab kokku Uus Pärnuga. Eestimaa Rootsi valdusesse läinud Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa alad. Liivimaa Poola valdusesse läinud Eesti + Läti alad. Taanile jäid Saare- ja Muhumaa. Seega Eesti oli läinud kolme kuningriigi valdusesse (kt kaart 2). 4. Poola-Rootsi sõjad 1600-1629 Põhjus: Liivi sõjas saavutatud piir Poola-Rootsi vahel oli ajutine, baseerus valitsejate isiklikel suhetel.
areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. Põhjasõda (KARL XII ja PEETER I)
Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand on allikaliste materjalide olemasolu poolest päris hea. Esimeseks oluliseks rahavstikuajaloo allikaks on kõik adramaa revisjonid. Eestimaal tuleb vaadata piirkondi erinevalt. Eestimaal oli esimene adramaa revisjon 1712. Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas).
annaabi.ee 
