Rahvastik Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi, hävinud tulekahjudes või
valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud allikad on lokaalsed (näiteks maksuloendused), linnad on paremini dokumenteeritud. Võib vaadelda ka arheoloogilisi allikaid, nt asulate arvu, inimeste arvu saab näiteks arheoloogiliseld vaadata kiriku või linna müüriga piiratud ala järgi, kuigi kuipalju need võisid näidata mahutuvust suurena ka prestiizi pärast
millised keelatud. Instruktsioonid on vaja üles otsida, muidu on uurimus vigu täis . HALDUSDOKUMENDID valitsus- ja teiste asutuste dokumendid: kirjavahetus, load ja muu; haldusajaloo keskne allikas. FISKAALDOKUMENDID maksude kehtestamiseks läbiviidud revisjonide protokollid, vakuraamatud; agraar-, asustus-, koormiste-, rahvastiku- ja kohaajaloo allikad. Ei tohi unustada, et koostaja huviks oli maksualuse maa või inimeste kindlaksmääramine, mitte asustus- või rahvastikuajaloo allika koostamine; asustuspilti ei tohi kriitikata vaadata. MAJANDUSTEGEVUST KAJASTAV DOKUMENTATSIOON massiline ja tagasihoidlikku kasutamist leidnud allikate liik, arve- ja kassaraamatud, kviitungid jms, mõisates aida-, karja- ja ehituse kassaraamatud. Majandusdokumentatsiooni võrdlused statistikaga võimaldavad leida vigu statistikas. Katastrikaardid kõik on sinna peale kantud!!Oluline allikaid kompleksselt kasutada, kartograafilise materjali kasutamine
Hiljem laiendati kuni 1917. Tallinna Riigi arhiivis uuemat materjali - toimivate asutuste materjal. Eriline, et materjalid olid kergesti kättesaadavad ja võimalik väga pika aja jooksul kasutada. Tartus oli omal ajal pikemaid kasutusaegu 9-19 ja see ka Nõukogude ajal. Allikatele ka hea ligipääs ja võimalus soodsatel tingimustel töötada. Korrastustööd, koolitatud arhivaaride kaadri loomine. 1930. aastateks TÜ-s ka arhiivinduse kursused tulevastele arhivaaridele ja ajaloolastele. Rahvastikuajaloo uurimise jaoks olulised perekonnaseisu dokumenteerivad allikad. Perekonnaseisu aktide arhiiv Kohtu- ja Siseministeeriumi juures. Vabadussõja Ajaloo Komitee arhiiv Kaitseministeeriumi juures. Eesti Kultuurilooline Arhiiv 1929 ERMi juures. Samuti linnaarhiivide korrastamine Tallinnas, Tartus Pärnus ja Narvas. 1935 Eesti Arhiivinduse seadus, määras kuidas arhiivimaterjalid arhiividesse koondada ja millest moodustub rahvusliku arhiivi fond
Tulemuseks Põhjamaade proletariseerumine (hakkab ühiskonda stabiliseerima). Miks elanikkond ei kasvanud enne 18. sajandilt? Varauusajal pidurdas suurte sõdade periood (1560-1721): Suur-Rootsi noored mehed võeti sõjaväkke. Talurahval kõrged kurnavad maksud ja sõda käis korduvalt üle Lõuna-Rootsi, Ida- Soome ja Taani alade. Nn väike jääaeg (16.-17.sajandil), mille tõttu korduvad ikaldus ja näljaaastad (nt 1690.ndatel). Rahvastikuajaloo allikad Rootsis maa(maksu)raamatud (alates 16.sajandi keskpaigast). Kirikuraamatud (alates 1680...) Rootsi (-Soome) riigis alustati I maailmas riikliku elanikkonna registri pidamisega (1749) kirikuõpetajad täitsid ja saatsid Stockholmi analüüsimiseks tabelid-ankeedid, mis näitasid kohaliku elanikkonna arvu jaotumist seisuste, sugupoole ja eagruppide kaupa. Tulemuseks statistilised koondregistrid. 18.sajandi II poolest alates on kõikidest Põhjamaadest usaldusväärsed elanikkonna allikad
annaabi.ee 
