Vahetused – mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus Reprodutseerimine - Erandkorras, autoriõigus Asendamine 18. Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut. Eksemplar Nimetus, pealkiri Aastakomplekt Laudimeeter (lm) – UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. 1 lm = 1 m 19. Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes. Rahvaraamatukogu arvestusüksused on nimetus, köide, aastakomplekt ja litsents. 20. Miks peetakse arvestust rahvaraamatukogus? Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi. 21. Nimeta neli kogude arvestuse tüüpi. Summaarne arvestus Rahaline arvestus Üksikarvestus Registreeriv arvestus 22. Mida tehakse inventuuri käigus?
Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest, mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab. Tsiteerides Rein Langi: „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1 Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema puudutab vähe majanduslikult kindlustatuid lugejaid.2 Käies raamatupoodides võime näha palju raamatud maksavad. Pole see sugugi väike summa. Raamatute hinnad kasvavad kiiresti. Milleks maksta riigile makse, kui raamatute laenutamise eest peab ka veel maksma. Järgmine argument, mis Parder välja tõi oli see, et on vastu, kui keelustatakse bestsellerite sisseostmise rahastamist.2
Aastakomplekt perioodilise väljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu Laudimeeter (lm) UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. 1 lm = 1 m pikk x 26 cm sügav x 37 cm kõrge x 35 kdt raamatuid/14 kdt ajakirju mahutavus. Arvestusse lähevad ka laenus olevad raamatud. Esitatakse täisarvuni ümardatult. 18. Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes. o nimetus iga omaette tiitliga teavik ühes või mitmes köites. Raamatukogus juba enne olevate nimetuste lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult eksemplaride, mitte nimetuste hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv;
141 võõrkeelset, 507 venekeelset väljaannet. 20 autorit täiesti keelatud. Kirjandus tuli kõrvaldada raamatukogudest, raamatukauplustest ja antikvariaatidest ning kirjastustest. 1940. aasta lõpul hakkas Eestis kehtima N: Liidu raamatukogundussüsteem. Seltside, ühingute jms, raamatukogud keelati. Jäid vaid rahvaraamatukogud, eriraamatukogud (teadus) ning kaitse, meresõjaaevastiku ja SARK-i süsteemi raamatukogud. Senised raamatukogutöötajad (eriti rahvaraamatukogudes) asendusid suurelt osalt riigitruude inimestega. 2. septembril 1940 loodi Eesti NSV Kirjastuskeskus, kelle pädevusse kuulus kogu kirjastustegevuse juhtimine ja kontrollimine, samuti kogu raamatuturu kontrollimine. 20. oktoobrist 1940 pärineb korraldus, millega kõik trükitooted, olenemata sellest, kes kirjastab, kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele Glavliti töötajate poolt. Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus (Glavlit) asutati 23 oktoobril 1940. Sellest ajast
kaudu juurde pääseda kõikidele menetlusandmetele ja koostatud dokumentidele. Igaühel on võimalik luua oma isiklik kasutajaportaal ja märkida seal aktid lingimärkmikusse ning tellida endale portaali kaudu teavitusi uutest aktidest ja lisandunud teabest oma e-posti aadressil. juurdepääs Eesti õigusaktide andmebaasile on tasuta Juurdepääs Riigi Teatajale, samuti kõik õigusteabeteenused on kasutajale tasuta. Kohaliku omavalitsuse üksustes ja rahvaraamatukogudes (ligikaudu 600) võimaldatakse soovijatel tasuta kasutada Riigi Teatajat ja neid abistatakse aktide leidmisel. Kuni 20 lehekülge väljatrükki peab kasutajale võimaldama tasuta. Eesti õigusaktide andmebaasi ajalugu Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne, mis ilmub alates 1918. aasta 27. novembrist. 1940. aastal Riigi Teataja väljaandmine katkes, kuid seda jätkatakse 1990. aastast. Alates 1996. aastast alustati Riigi Teataja väljaandmist Internetis ja alates 2002. aasta 1
annaabi.ee 
