''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid''
Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid.
Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus". See väga ulatuslik sari on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, kelle keel ja laulud on hääbumas. Mitmed Tormise teosed on soomekeelsed. Helilooja on loonud eelkõige soomlaste rahvuseepos ,,Kalevala" tekstidele. Näiteks ,,Kalevala XVII runo", meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele on väga ulatuslik teos ja Tormis on esimene helilooja, kes selle eepose teksti nii ulatuslikult viisistas. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on regilaululised jutustavad rahvalaulud, läbivaks teemaks emade, tütarde üldse naise elu ja saatus. See teos on omamoodi krooniks Tormise regilauluainelisele loomingule.
''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) 3 -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid''
Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem. "Unustatud rahvaste" sarja kõige populaarsem tsükkel on rõõmsatel tantsu- ja kiigelauludel põhinev "Ingerimaa õhtud". Lastekoorile on loonud Tormis tsükli "Soome-ugri maastikud", kus on laule viieteistkümnelt rahvalt hantidest liivlasteni. Rohkesti on kasutanud Tormis soomekeelseid, eriti "Kalevala" tekste (ka ladina- ja ingliskeelses tõlkes). "Kalevala XVII runo" (meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele, 1985) on üks Tormise ulatuslikumaid kooriteoseid. Kui "Kalevala" 150. juubeli puhul tehti Soomes kokkuvõtteid eepose aineil loodud teostest, ilmnes, et need olid kas ooperid, sümfooniad, poeemid või muud sedalaadi teosed. Eepose teksti ennast polnud aga peale Tormise keegi varem ulatuslikumalt viisistanud. Üks olulisemaid soomekeelseid teoseid Tormiselt on ka "Varjele, Jumala, soasta" ("Kaitse, Jumal, sõja eest", tekst "Kanteletarist"). Võõrkeelseid
annaabi.ee 
