Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes oli eraldi piljardiruum. Lemmikuks oli Stalinil laskmine. Ta väidetavalt isegi harjutas seda ning olevat olnud suhteliselt täpse silmaga. Kui Artjom Sergejev oli 8- aastane pakkus Stalin, kas ta püssist lasta tahab
Kuldse juldse jne..." Kui lauldakse viimast salmi, siis läheb rong väravate alt läbi ja need püüavad oma kätega kõige viimast lahutada. See aga peab end nii kõvasti rongi küljes hoidma, et teda ei saa lahutada. Nii kaua mängitakse mängu, kuni väravad on kõik viimased rongis olijad endale saanud. Aususe ja õigluse pärast, lauldakse seda laulu kordamööda. Kui rong laulab ,,Meie tahme läbi minna...", siis väravategijad ,,Kui see laber katki läheb?" jne. KOKKUVÕTE Rahvamäng on pärimuslik ajaviide ja lõbustus. Kõigil rahvail on olnud omi mänge. Eesti rahvamängud on erinäolised ning nende traditsioon on pikk. Laias laastus annab eesti rahvamänge liigitada neljaks. Kõigil neljal liigil on väga palju ühist mängijal peaks olema lõbus, mäng peaks teda arendama (kas siis füüsiliselt või vaimselt) ning et seda saaks teha mitmekesi, kuna üksinda mängida on üsna nukker. Samas on kõik liigid erinevad.
üldtantsupeoks peetakse 1934. aastal Eesti mängude raames toimunud suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anne Raudkats, kelle seades on saanud üldtuntuks tantsuks ,,Tuljak". Alates kolmandast rahvatantsupeost pisteliselt ja alates 1985. aastast juba pidevalt peetakse rahvatantsupidusid koos üldlaulupidudega. Alates 1962. aastast korraldatakse koos noorte laulupidudega ka noorte tantsupidusid. 3.2. Laulumängud Laulumäng on lauluga seotud rahvamäng. Mängimine oli noorte kooskäimistel üks tähtsamaid ajaveetmise vorme. Mängiti enamasti alates sügiseste välitööde lõpetamisest kuni kevadtalveni. Suvel mängiti kiige ja jaanitule juures, vabasse loodusesse sobisid hästi kõik jooksu, ronimise ja tõste mängud. Tekkelooliselt liigitatakse laulumänge kaheks põhiliigiks: vanemad ja uuemad laulumängud. Vanemad laulumängud on regivärsilise tekstiga. Neist arhailisemad võisid tekkida u 12.-14
TUGEV NIIT linane, iiris- või sünteetiline nr.0 niit. Õmblustööde juures peab pikemaid niite küünlaga vahatama, et need ei keerduks. 42 RAHVAMÄNGE JA KOMBETALITUSI Väikest lõõgastust ja põnevust pakkusid mitmesugused kombetalitused ja mängud, mis saatsid töid ja tegemisi. Võib-olla soovid Sinagi mõnda neist kaaslastega mängida. RUKKISITIKAS (rahvamäng) Sigivusmaagiale pühendatud rahvamäng, mida mängiti pärast lõikuse lõppu. Mängijad liiguvad põllul reas küürakil, kusjuures iga järgmise mängija pea on eesoleva mängija jalgade vahel. Käed toetatakse vastu maad. SIRBI VISKAMINE (rahvamäng) Sirbi viskajad kõnnivad sirpe käes hoides ja õõtsutades põllul kõrvuti reas. Sirpi tuleb sõrmedega teravast otsast kinni hoida nii, et sirbi pead on alaspidi. Kõndimise ajal loetakse järgmist salmi:
Neitsitorni kohvik Tallinnas, Eesti Kunstimuuseum, Niguliste kirik, artikkel ,,Lastekaitsjad astuvad võitlusse inimäriga", riigikogu kultuurikomisjon, AS Riigi Kinnisvara, teater Vanemuine, Teatri- ja Muusikamuuseum, ooper Carmen, festival ,,Talveöö unenägu", raadiojaam Sky Plus, telesaade Aasta tegija 2007, kirsisort ,,Viljandi kollane", punanesõstar ,,Hollandi punane", Valgetähe medal, ajakiri Eesti Loodus, I üldlaulupidu, ajaloo klassis toimub ajaloo olümpiaad, purjekas Vinge Tuul, rahvamäng ,,Muna", Felixi ketsup, Saksa mark, jüripäev, Pärsia sõda, välisminister, Eesti Leivaliit, Perepoja leib ja Vana Tallinna liköör. Kodune töö: Peterson: ,,Laulja", ,,Kuu, aed", ,,Päevaraamat" Kreutzwald: ,,Kalevipoeg", ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Koidula: ,,Emajõe ööbik", ,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk" Juhan Liiv: ,,Kümme lugu", ,,Rukivihud rehe all", ,,Sinuga ja sinuta" Kitzberg: ,,Kosjasõit", ,,Libahunt", Kauka jumal"
Repin. Ukrainlane, elu lõpetab pagulasena Soomes. Olustikumaal, portreed. ,,Ritsikas" kunstniku tütre Veera portree. Repin oli huvitav kunstnik, Peterburi kunstiakadeemiasse ta alguses sisse ei saanud, käis seal vabakuulajana, kuid oma tööga ,,Elija nutmas Jeruusalemma varemetel" saab ta kõrgema hinde ning sellega võetakse ta ka kunstiakadeemiasse vastu. Vassili Surikov - ,,Bojaaritar Morozova" vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. ,,Lumelinna vallutamine" vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal Siberi kasakakülades, oli Surikovile lapsepõlvest hästi meelde jäänud, maali teostamiseks pidi paluma, et mäng lavastataks. Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas
annaabi.ee 
