eesõiguste piiramine riigimaade jagamine maksude tasumisest loobumine omavalitsuste laialisaatmine revolutsiooniliste komiteede ja rahvamiilitsa loomine maade jagamine http://leisi.oesel.ee/~toni/Jaan_Tonisson.jpg http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200809/200x200/280663_33331_teemant.jpg detsembris mõisate rüüstamised Balti kubermangudes kehtestati sõjaseisukord kohale saadeti karistussalgad tsaarivalitsus tühistas järeleandmised
üle-eestimaalise rahvusasemike koosoleku. Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, maade jagamist rahvale ning rahvamiilitsa loomine. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoole ja kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salke. 11.dets. 1905.a kutsusid Teataja toetajad kokku teise rahvaasemike koosoleku, kuid Harjumaal kehtestati eelõhtul sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama.Eestis tegutsesid karistussalgad ja hukkasid eeluuimise jkohtuta 400
lahendada rahumeelsel teel. Algselt ei olnud ameeriklaste eesmärgiks mitte briti kroonist lahkulöömine, vaid häirivate piirangute kaotamine ja oma autonoomia suurendamine. Kompromissi aga ei õnnestunud leida ja kroon kuulutas kontinentaalkongressist osavõtjad mässajateks ning saatis Ameerikasse lisavägesid, et rahutused maha suruda. USA Iseisvussõda 1775 – 1782/3 1775 19 aprillil Lexingtoni ja Concordi juures briti vägede ja kolonistide rahvamiilitsa vahel toimunud lahingutega algas iseseisvussõda. Suurt edus saavutasid kolonistid 17 juunil 1775 toimunud Bunker Hilli lahingus. Samuti juunis 1775 valiti II Kontinentaalkongressil kolonistide vägede ülemjuhatajaks Georg Washington – oli Viriginia plantaator, teenis 7aastase sõja ajal Briti väes. Washingtoni juhtimisel loodi vabatahtlike salkade baasil arvestatav regulaararmee. 1776 4 juulil võttis II Kontinentaalkongress vastu ka
valdade kongressil otsustati laiali saata kõik senised valitsusasutused, ükskõik kas vene valitsused või linna-valla omavalitsused, otsuste boikioteerimine, nende asemel tuli luua demokr valitud korraldavad komiteed. Delegaadid asusid teoks tegeme otsust. Aasta lõpuks vahetatai välja 96% vallavalitsused, ümber moodustmiane. Demokr valimise teel, kõik valla omanikud, hääleõigus ka naistel. Komiteed jätkasid omakroda revol süvendamist, hakati moodustama rahvamiilitsa salgad, valmis kaitsma ja ründama. Vene võimud, aug – kuulutati kuramaal sõjaseisukord, poliitiliste piirangutega. Kubermangu võimudel puudus jõud et sõjaseadust ellu viia, seega ei muutnud pm midagi, 22nov kuulutatakse ka Liivimaa kubermangus, olukorra muutus Vene-Jaapani sõja lõpp. 28nov nimetaai baltimaade kindralkuberner V. Sollogub, käsutuses suur vägi, peamiseks ülesandeks revol mahasurumine. Jagaks mitmeks
Langetatud otsused olid selgelt ülepaisutatud, üliradikaalsed nõudmised: revolutsioon peab jätkuma, võitluse eesmärgiks peab olema monarhia asendamine vabariikliku korraga. Korraldus: riigivõimude käskude boikoteerimine, maksude maksmata jätmine, kõik hoiused pangaasutustest välja võtta. Veel nõuti, et sügisel vene sõjaväkke kutsutavad noored keelduksid. Nõuti ka politsei ja sõjaväe täielikku laialisaatmist, selle asemel rahvamiilitsa loomine. Lisaks nõuti ka vallavalitsuste ülevõtmist ja asendamist revolutsiooni tulemusena moodustatud uute vallavalitsustega. Agraarnõudmised: rahvale tuleb tastuta maad anda. Ainus rahvuslik nõudmine oli emakeelne kooliharidus. Otsuste projekti lõppu lisati, et tegemist on soovitusega. Otsused jõudsid laiali üle kogu maa. Mitmel pool üle Eesti üritati aulakoosoleku punkte ellu viia. Kõikides ametiasutustes võeti maha keisri pildid, kisti asutuste siltide pealt maha
meest. Kuna veebr-s alustasid sakslased uut pealetungi, loobuti senisest soovituste nõudmisest. Armeesse said edaspidi astuda kõik soovijad, tõi kaasa elukutseliste sõjaväelaste astumise punaarmeesse. 1918 mai lõpuks oli sel moel suudetud Punaarmee arvukust tõsta 350 000 meheni. Ilmselt vabatahlikena rohkem polnudki võimalik saada, mindi üle järk-järgult sundmobilisatsioonidele. 5.loeng- 26.veebruar Politsei elas üle järgmise muudatuse, enamlased saatsid rahvamiilitsa laiali. Esiagu täitis miilitsa funktsioone punakaart, õige pea hakati looma uut miilitsat- tööliste ja talupoegade miilitsat. Miilitsasse värvati vabatahtlikke liikmeid klassiprintsiibi alusel vaid tööliste ja talupoegade hulgast. Neil polnud mingit aimu politseitööst, väljaõpet jms. Esimestel kuudel avaliku korra hoidmisega toime ei tulnud. Kriminogeenne olukord, eriti suurlinnades, halvenes kiirelt. Enamlasi ei huvitanud
annaabi.ee 
