gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru ongi seetõttu piimakarjandus.Eesti põllumaj.toodab eeskätt siseturule.Riigi majandus-Majapidamine(pere majandamine),Ettevõttemajandus,Rahvamaj.(riigi majandamine).Loodusge ograaf-uurib lood.tingimusi,looduvaru,küsimused merest,mullast,veest,õhust,loodusvaradest.Majandusteadla ne-majanduse planeer,majandustegevus.Rahvastikugeograaf-uurib tarbijaskonda,tööjõudu,oskused,vanus, lapsed,haridus.Riigi majandust mõj.tegurid-Ühiskondlikud(asulastik,teedevõrk,poliitiline süst,majanduse avatus),Looduslikud tegurid(looduvarad-taastuvad,taastumatud,looduslikud tingimused- pinnamood,kliima)
Leedut 1940. lõpu üliindustrialiseerimine ei puudutanud, puudus seega ka vajadus võõrtööjõu kjärele. Leedulaste osakaal põlisrahvana palju soodsam (80%) võrreldes Eesti ja Lätiga. Hrustsovi sula ajal püüti majandust detsentraliseerida (rahvamajandusnõukogude näol andis liiduvabariikidele Baltimaades suhtelise autonoomia). 1960. seetõttu kiirenes siin majanduse areng. Juba 1965 taastati majanduse tsentraliseeritud juhtimine (rahvamaj. nõukogud kaotati). Liiduvabariikide juhtida jäi alla 10% majandusest. Taastus ka migrantide vool. 1980. aastatel kahanes põlisrahva osakaal Eestis 62%-le, Lätis 52%-le Leedus 79%-le. Kogu Baltimaades oli halvenenud ökoloogiline olukord. II MS järel Baltimaades vastupanuliikumine eriti Leedus. Eestis metsavennad. Võitlus kestis kuni 1950.keskpaigani. Leedu vastupanuliikumine organiseeritum ja ülemaalise keskse juhtimisega (Leedus kaasatud ka katolik kirik). Eestis ja
kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase 9. Kulumultiplikaatori mõiste Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC 10. Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid) Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab,
ekskavaatoreid tootma. Kõige keskmist 44% võrra (Lätis 42% ja ilmsemad olid aga nimetatud printsii- Leedus 15%), või et 1974. aastaks oli bi tagajärjed põlevkivitööstuses ja energiasüsteem kolm Balti majanduse planeerimise süsteemi. liiduvabariiki ning Leningradi ja Vormiliselt liiduvabariikide Kaliningradi oblasti. plaanikomiteede sõnaõigus Hoolimata rahvamaj üleliiduliste plaanide väljatöötamisel andusnõukogude ilmsest edust Balti isegi suurenes, tegelikkuses anti riikides, kaotati nad 1965. aastal nn. plaanid ikkagi “ülalt”. Lisaks üritati Kossõgini reformiga ära. Selle reformi Kossõgini reformiga juurutada peaeesmärgiks oli suurendada et- selgemaid kriteeriume ettevõtete tevõtete iseseisvust ja lähendada töötulemuste hindamiseks (ka-
üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsitleda rahvamaj kui terviku. 3 põhiprobleemi: Mida? Kuidas? Toota Kellele? Need küsimusi peab lahendama sõlutmuta sellest, milline on maj süsteem ja igas süst leiab erinevaid lahendusi. 1. traditsiooniline, tavamaj 2. plaani / käsumaja 3. turumaj ( seoses EL väga palju regulatsioone juures) 4. segamaj Maj agendid on maj osalejad. Maj agentideks majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja uu maailm, kuna maj tegutsevad ainult eelnim 3, on tegemist suletud majandusega.
Lisaks nendele trooninõudlejatele võis kõne alla tulla veel mõni noorem tegelane, nt Nikolai Buhharin, keda ka Lenin isiklikult kõrgelt hindas. Oli ilmselt liiga noor, et saada riigi tippjuhiks, samas oli enamlaste partei häälekandja, ajalehe Pravda, peatoimetaja- oli antud võimalus levitada enda või kellegi teise vaateid, luua kellegi jaoks soodne õhkkond. Kõne alla võis tulla ka Aleksei Rõkov, Lenini asetäitja, Kõrgema Rahvamaj Nõuk esimees. Lisaks ka Dzeržinski, tšekaa esimees. Kõige olulisemad olid Trotski, Zinovjev ja Kamenev. 1923 okt hakkas Trotski avalikult ründama mõningaid KK liikmeid, eriti Stalinit ja ka mõnesid teisi, käivitas võimuvõitluse. Trotski põhiväited seisnesid selles, et sekretariaat on hakanud parteiaparaati ja riigiaparaati kokku sulatama- partei ei tohiks olla kogu riigi kõrgem juhtkond.