Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja Maarja olid teel rahvaloendusele. Umbes 30-aastasena lahkus Jeesus Naatsaretist ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama. Ta kuulutas, et lootuse täitumine on lähedal. Jeesus tegi imetegusid ja kogus enda ümber 12 meest (jüngrit), kes saatsid teda kõikjal. Tema tegevus leidis peagi vastuseisu, sest võimud kahtlustasid, et ta valmistab ette juutide ülestõusu. Kuigi osad tahtsid teda tappa, tõid ta jutlused kokku veelgi rohkem rahvamasse. Ööl enne tema vahistamist kutsus ta oma sõbrad õhtusöögile
Põhja- Ameerikas on nendeks pesukarud, mõnedes Austraalia piirkondades aga opossumid. Kõikides linnades elutseb igal kanalisatsioonisüsteemi kilomeetril keskmiselt 400 rottti. Mõned võidavad, et suurlinnades seisab iga möödakäija rotist vaevu kolme meetri kaugusel. Kokkuvõtlikult öeldes on linnades mitte ainult probleeme tööpuudustega, vaid ka loomadega ise. Siin on pilt ka kohtadest, kus on rohkem linnastujaid. Pealinn Kiev Vastavalt rahvaloendusele mehi on Kievis 1219000, ehk 46.7%, ja naisi on 1393000, ehk 53,3%. Võrreldes tulemusi eelmise rahvaloendusega (1989) näitab see, et elanikkond vananeb, nagu kogu riigiski. Kievis osaliselt kompenseeritake sissetulevaid tööealisi rändajaid. Vastavalt rahvaloenduse andmetel on Kievis üle 130 erinevaidrahvuseid ja etniliste rühmade elajaid Kievi territooriumi. Ukrainlased moodustavad suurima etnilise rühma Kiievis, mis tähendab 2110800 inimest ehk 82.2% elanikkonnast.
õhutemperatuur kuni -50° . Kuid samad faktorid, mis soodustavad madalat temperatuuri talvel, soodustavad ka kuuma suve nendes regioonides: juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° , kuid vahest võib tõusta kuni +37° . Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° kuni -9° , keskmine juuli temperatuur on aga 13° kuni 23° .(lisa2) RAHVASTIK JA RAHVUS Rahvastik (vastavalt 2002.a. rahvaloendusele) Venemaal elab ligi 145,2 miljonit inimest, kellest 106,4 miljonit (ehk 73%) on linnaelanikud ja 38,8 milj. inimest (ehk 27%) elab maal. Keskmine asustatuse tihedus on ligi 9 inimest km2 kohta, kuid piirkonniti on see erinev. Näiteks, Venemaa Euroopa osas on see näit 25 inimest km2 kohta, mõningates piirkondades aga vähem kui 1 inimene km2 kohta. Vene Föderatsiooni kodanike arv on 142,5 miljonit inimest (ehk 98% elanikkonnast), 1,0 milj. inimest
12. jaanuaril 1989 Eestimaal elavate elanike arv - 1 565 662 inimest . Eestlaste arv oli jällegi tõusnud . KASUTATUD ALLIKAD Statistikaamet . Kõikne rahvastiku registreerimine 1. detsembril 1941 . 01.02.2014 http://www.stat.ee/60260 Statistikaamet . REL 2000 . 01.02.2014 http://www.stat.ee/58595. Statistika andmebaas: Rahva ja eluruumide loendus .. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp Ene-Margit Tiit . Pilguheit äsjasele rahvaloendusele . 02.01.2014 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16266 Eesti entsüklopeedia . Rahvaloendused Eestis . 02.01.2014 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvaloendused_eestis Statistikaamet . Eesti rahvaloenduste lugu . 02.01.2014 http://www.stat.ee/58563 Statistikaamet . Rahvaloendus 1. märtsil 1934 . 02.01.2014 http://www.stat.ee/60202 Statistikaamet . Mida loendusel küsitakse? 05.01.2014http://www.stat.ee/56650 Rahvaloendus . 05.01.2014 http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvaloendus
Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja
annaabi.ee 
