korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi. Rahvaliidu sisene tegevus ja juhtimine on demokraatlik, see rajaneb liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul on u 10 000 liiget ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rahvaliidul on ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mida juhib Kristjan Jansen. Rahvaliit on sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: I. Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus- ja poliitilise kaasutuse võimaluse. II
maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu ( 80 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus ( 17 liiget). Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist kuus kuulusid Rahvaliidu fraktsiooni ja neli (kaks ühinemise ajal Maaliitu ja kaks Perede ja Pensionäride Erakonda kuulunud inimest) Koonderakonna fraktsiooni. Riigikogu X koosseisusus alustas Rahvaliit 13. esindajaga Riigikogus. Perioodi jooksul lisandus sinna 3 Rahvaliidu esindajat, kelleks olid Jaanus Marrandi, Robert Lepikson ja Toomas Alatalu. Seoses Robert Lepiksoni lahkumisega jätkas Rahvaliidu fraktsioon 15 esindajaga.10.10
Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat
propageeriv erakond. ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. ERL-i poliitilise tegevuse aluseks on ERL-i programm. ERL on parempoolne. Kuna Rahvaliidul on sellised oranisatsioonid nagu Naisühendus EPP, Rahvaliidu Noored ja Pensionäride ühendus Tegusad, siis võib pidada sihtgrupiks just eelnevalt nimetatuid. Nende visioon on, et 2030. aasta Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond
Landeswehri sõda , mis lõppes Eesti-Läti võitu. Pärast sõja lõppu 2. veebruaril 1920 võttis enamiku vasakpoolse põhiseaduskogu vastu radikaalse maareformi seaduse ja esimese põhiseaduse , mis tõi kaasa väga proportsionaalse parlamendi, lühikesed valitsuskabinetid ning eraldi ja stabiilse riigipea. Demokraatlik vabariik 1919. aasta septembris moodustas Päts uue poliitilise partei, agraar-konservatiivse põllumajandustootjate assamblee , mis põhines riigi rahvaliidul. 1920. aasta valimistel võitis partei 100-liikmelisel Riigikogul 21 kohta ja 25. jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922 Konstantin Päts oli riigi vanem ja juhtis esimest põhiseaduslikku valitsuskabinetit. Tegemist oli keskse parempoolse koalitsiooniga, millel oli kolm tsentristlikku parteid. Kabinet langes varsti pärast seda, kui Kesk-vasakul asuv Eesti Tööpartei lahkus koalitsioonist tänu Pätsi parempoolsele poliitikale ja kriitikale Eesti Pangas
Köstner, Andrus Mäesepp, Riho Raassild ja Ene Savolainen. Parlamendiparteidest valivad omale lähikuudel uusi juhtorganeid ka Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Keskerakond ja Rahvaliit. Keskerakonna ja Rahvaliidu kongress toimub 5. detsembril, Reformierakonna üldkogu 12. detsembril ning IRL-i suurkogu järgmise aasta 31. jaanuaril. Reformierakonna esimees on praegu Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liidul Mart Laar, Keskerakonnal Edgar Savisaar ja Rahvaliidul Karel Rüütli. Eestimaa Roheliste esimene eestkõneleja on Marek Strandberg. Postimees, 21.11.2009 Politoloogid: rohelised ja Rahvaliit vajavad uusi ideid Politoloog Anu Tootsi hinnangul võib erakondade otsus iseseisvatena jätkata nende renomeed rahva silmis isegi tõsta, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tootsi hinnangul peaksid mõlemad erakonnad mõtlema aga liidri valikule. Tema sõnul võiks tegu
annaabi.ee 
