Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana: „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja Kolga-Jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18
o Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; o Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695lk rahvaluulekirjapanekuid o Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel. Hurt rahvaluule publitseerijana ,,Eestirahva ajaraamat" viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja kolga-jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. Mathias Johann Eisen (1857-1934) 1879-1885 õppis TÜ-s teoloogiat; 1886-1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas; 1919-1934 eradotsent ja isiklik professor TÜ-s; ka ERM-i kolleegiumi esimees ning Akad.
küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; J. Hurt rahvaluule publitseerijana • “Eestirahva ajaraamat” (1876) – viie-osalise “ajaraamatu” idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused); • Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud; • Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari; jätkamisel); • Setukeste laulud I-III (1904-1907; Jakob Hurt kogus rahvaluulet mitmel viisil. Üheks viisiks olid üleskutsed ajalehes, mis palusid rahval endal talle materjali saata. Samuti kasutas ta erinevate kogujate abi, kelleks enamasti olid üliõpilased, kes käisid otse pärimusrühma juures materjali kogumas
koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused). 2. Vana kannel. Täielik kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud. 3. Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari). 4. Setukeste laulud I-III (1904-1907). 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurdale tähendas rahvaluule eestlastele tähtsat ajalugu, mis oli vajalik laia silmaringi jaoks ja omas esteetilist väärtust. Ta vaatles folkloristikat kui teadust. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" - Rahvaluule väärtustamine, oma
annaabi.ee 
