Itaalia keel (Italiano) Tõnis Adra Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel itaalia keelt kõneleb 61,5 miljonit inimest kõneldakse Itaalias, Sveitsis, Maltas, Argentinas, Uruguays, Somaalias, Brasiilias ja mujal. itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest esimesed kirjalikud mälestised pärinevad 9.10. sajandist kirjakeel on kujunenud Firenze ümbrusest itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast Leonardo da Vinci 1452. aastal sündinud Leonardo di ser Piero da Vinci t, kes oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius
Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest. *Kirikuid on kokku umbes viissada. *Aastas külastab Roomat üle kolme miljoni turisti. Itaalia keel *Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda romaani rühma. *Seda keelt kõneleb umbes 70 miljonit inimest. *Kujunenud on rahvaladina keelest. *Itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast. Kliima *Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad talved ja sajused suved. *Po madalikul on parasvöötme mandriline kliima. *Apenniini poolsaarel ja saartel on lähistroopiline kliima. *Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitusest. *keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi vahel. Riigikord · Itaalia on unitaarne vabariik. · riiki juhib president.
,,Carmina Burana" on Carl Orffi trioloogia ,,Triumfid" üks osa. Selle sõnalise osa aluseks on 13. saj pärit käsikiri, mis sisaldab rändajate, üliõpilaste, rändvaimulike, ja linnakodanike luulet ja laule. Kirja on need pandud rahvaladina, vanaprantsuse ja vanas keskülemsaksa keeltes. Laulud on koondatud kolme suurde gruppi: kevade ja looduse ülitamine, vein ja lõbu, armastus. 24 laulu on jaotatud 3 rühma vahel.: nendeks on ,,Saatuse- maailma valitseja"; ,,Kõrtsis" ja ,,Armastuse palee". Kõiki osi ühendab kujutlus pöörlevast saatuse rattast, mida inimesel ei ole võimalik peatada. ,,Oo, saatus oled muutuv, nagu kuugi, mis alati kasvab või kahaneb. Oled nagu veerev ratas, sinu süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud
Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad romaani keeled - itaalia, hispaania, prantsuse, portugali, rumeenia. Elava keelena kirikus ja koolis kaugenes ladina keel keskajal nn klassikalisest ideaalist, kujunede rahvaladina e vulgaarladina keeleks. Selle rahvaliku ladina keele kasutamise vastu astusid renessanssajal välja haritlased, kes hakkasid propageerima nn õige ladina keele juurde tagasiminekut, mis tähendas sisuliselt parimate klassikalise aja kirjanike keelekasutuse eeskujuks võtmist. Nii pöörduti tagasi nende keelevormide juurde, mis valitsesid ladina kirjakeeles Cicero ja Vergiliuse ajal. Selline ladina keel kujunes rahvusvahelise suhtlemise, aga ka teaduse ja
keel. Kreeka asustus Apenniini poolsaarel pärineb juba Magna Graecia perioodist, Bütsantsi valitsuse ajal 10.-11. sajandil oli kreeka keele mõju ja tähtsus väga suur. Sitsiilias tõi järgnev normannide võim kaasa isegi kreeka kogukondade tugevnemise. Paljud moslemid kreekastusid, Kalaabrias ja Sitsiilias kreeka keele tähtsus aga langes. Koos moslemi elanikkonnaga hääbus ka araabia keel. 14. sajandist alates domineeris kogu Itaalias rahvaladina keel, praeguse itaalia keele eellane. Araabia keel säilis mõningal määral vaid juudikogukondades. 11.-13. sajandil arenes ja kindlustus Kirikuriik keskusega Roomas. Paavstid pidasid Apenniini poolsaare keskosa "Peetruse päranduseks" (Patrimonium Petri): maadeks, millele kirikul oli ainuõigus. Selle väite juriidiliseks aluseks oli Constantinuse kingitus: dokument, mille järgi Rooma keiser Constantinus I oli andnud kõrgeima võimu impeeriumis paavstile. (Renessansiajal tõestati, et
Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks. Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi. Samuti on keeles palju araabia laene, mida on umbes 4000 sõna kandis. Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile. Näiteks: ,,azucar" suhkur; ,,almacen" kaubaturg. Eristatakse ka Ameerika Hispaania keelt. Ameerika Hispaania keel erineb vähesel määral Hispaanias kõneldavast. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ka Lõuna-Hispaanias hääldatakse z
16. sajandil võeti kasutusele itaalia keele toskaana murre kui ametlik kirja ja riigikeel. Riigi mägine maastik dikteeris eraldi piirkondade tekke, igaüks neist oma erilise dialekti, poliitika ja kultuuriga Piemontest ja Ventost põhjas Calabria ja Sitsiiliani lõunaosas. Kuigi televisoon on teataval määral ühtlustanud itaalia keelt, jätkab umbes 60 % elanikkonnast murde rääkimist ja osa neist kõneleb üksnes oma dialekti. Kaasaaegne itaalia keel pärineb rahvaladina keelest, ehhki mõned murded tekkisid enne roomlasi. Seltskonnas tutvustatakse külalist kõige esimesena. Juhul kui teid pole keegi ametlikult tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem
annaabi.ee 
