vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit
lnde. 22. 1966-1976 toimus kultuurirevolutsioon, mille tagajrjel suri umbes 100 miljonit inimest. sellel ajal kiusati taga, tapet, hvitati vana Hiina kultuur, pletati raamatuid 23. viisaastak - nsvl-i majanduse planeerimise riiklik ssteem stahhaanovlane - nep - uus majanduspoliitika stasi - sakas dv riiklik salateenistus j.andropov - nsvli riigikuht mao zedong - hiina kommunistliku partei juht nikolai jezov - nsvl-i siseasjade rahvakomissaar, nkvd juht komintern - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon k. adenauer - slv esimene kansler 24. W. Brandt kes oli hilisem Saksa kansler parandas suhteid Nukogude liiduga
õigusi, vähenes lääne demokraatike riikide lugupidamine Eesti Vabariigi ja selle valitsuse vastu, mis viis selleni, et kui iseseisvus kaotati, ei olnud Eestil enam ühtki sõbralikku riiki lääne semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt. 1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi Ribbertropi pakt). Selle salajase lisaprotokolliga sai Nõukogude Liit vabad käed Soome ja Baltiriikide üle ning polnud karta, et Saksamaa tuleks Balti riikidele appi. 28.septembril 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti (baasi leping), mille kohaselt oli Nõukogude Liidul õigus rajada Eestisse oma sõjaväebaase, mis tegi Eesti vallutamise
1917-1992 Eelkkonstitutsioonideks loetakse: Maanõukogu 15(28nov) 1917 otsust kõrgeimast võimsust 24 veebr 1918 kuulutatud manifest kõigile Eestimaa Rahvastele (nn iseseisvusmanifest) Asutava kogu poolt 4 juunil 1919 vastuvõetud Eesti Vabariigivalitsemise ajutne kord. Pädevus: 1)ÜL ( fuksioonid) 2) Vastutus 3)kohustused 4)Õigused 19 april 1940 lõpetati presidendi otsusega riiguvolikogu ja riiginõukogu I koosseisu 6 istungjärk. 16 juuni 1940 esitas NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov NSVL valituse nimel Eesti saadikute Moskvas A.Reile ulitmaatiumi: 1) Eesti peab koheselt moodustama valitsuse kes on võimeline ellu viima pakti. 2)Viivitamatult kindlustada takistamata ja vaba läbipääs Nõukogude sõjavägedele. 1988.a kuni 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. 1988 kevad-suvel esitati NSVL konstitutsiooni muudatuste ja täiendus eelnõu 16 november 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu rea akte millel vastuvõtmise ajal rahva enamuse toetus . Kokkuvõvalt
Asutati vabatahtlik kanakaitseühing "Dobrokur" abiesimeesteks persikov ja portugalov. Kanakatkuga tegeledes olid porfessori mõtted hoopis elukiire juures. Ta veetis päevad kanade ööd elukiirega, rikkudes sel viisil oma niigi nõrka tervist veelgi. Juuni lõpuks sai ta uuesti rohkem oma elukiirega tegeleda. katsed õnnestusid edukalt kala ja konnakuduga. Lisaks ehitasid nad kaks uut kambrit, milles kiirekoonuse tipp oli suitsukarbi laiune, alus tervelt meeter lai. Hariduse rahvakomissaar lubas neid igati toetada. prof. hakkas salapäraseid katseid ette valmistama. Ka praha ilmutas koostöö märke. Helistati Kremlist, küsiti kuidas läheb ja pakuti autot, mida prof. ei soovinud, kuna trammiga pidi tema sõnul kiiremini saama. Nüüd veetis prof peaaegu kõik ööd instituudis. Ainult kord lahkus ta oma zoloogilisest pelgupaigast, et anda loeng kiirest Tsekubu (Teadlaste Olukorra Parandamise Keskkomisjoni lühend vene k) saalis
Hitleri ultimaatum Leedule väed Klaipedasse, Memeli piirkond liidetakse Saksamaale märtsi lõpp Hitleri nõudmised Poolale - Danzing+Smaa, Poola koridori likvideerimine UK&Prmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust lepituspoliitika lõpp *KOLMEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED aug 1939 salajased läbirääkimised Smaa&NSVL vahel 23aug 1939 Smaa&NSVL mittekallaletungileping (Saksa välisminister Ribbentrop&NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov) *MRP Molotovi-Ribbentropi Pakt: Ei tohi teineteist rünnata/aidata Hoitakse kontakti üksteise informeerimiseks ei tohi grupeeruda teineteise vastu konfliktid lahendada sõbralikult kehtib 10a, pikeneb automaatselt 5a Lisaprotokoll huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt NSVL eitas selle olemasolu 1980 lõpuni maine säilitamise
annaabi.ee 
