Õigusõpetus 1.Eesti maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. 2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes...
koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. · Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. · Sisuliselt on rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
Rahvakohtuniku(25-70, teovõimeline, Eesti kodanik, elukoht Eestis, oskab eesti keelt kõrgtasemel, tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega, pole: süüdi mõistetud kuriteo eest, pankrotivõlgnik, valitsuse liige) eesmärgiks on esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. 17. Riigikohtu pädevus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 18. Kes nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja kes nimetab muud kohtunikud? Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. Kohtu esimees (kohtumaja juht). Kohtudirektor. Rahvakohtunik- Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette. Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus.
haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 66. Kes on rahvakohtunik rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maa- ja linnakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu jne., samuti teatud ametikohtadel töötavaid isikuid (president, Riigikogu liige, advokaat, prokurör jt.). Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide seast
Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Sisuliselt on rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 328. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
annaabi.ee 
