luuletust) . Tema luulele on iseloomulik enda isiksuse positiivne rõhutamine, selle seostamine kõigi teiste inimestega, kogu maailmaga. Luuletaja tunneb end kõigi inimeste tunnete, soovide , igatsuste ja tahte väljaandjana. Ta ülistab küll Ameeriat ja kõike ameerikaliku, kuid hoiatab ka ebademokraatike arengute eest. W luule temaatikaring on väga lai-miski looduses, ühiskonnas ega inimhinges ei jäta teda külmaks. Uudsena mõjub tema luuletuste värskus, vahetu elamus , rahvakeelsus, optimism, ja sundimatult voolav vabavärss. *"ülistan inimese mina" mehed ja naised on võrdsed * ,,kuulen laulmas Ameerikat"- rõõmus ja muretu elu. *"laul iseendast" *"Ülistan ihu, elektrilist" *"Kui õitsesid sirelid viimati õues" Vladimir Majakovski 1893 1930. Sündis Gruusias, õpingud algasid sealses Kutaisi gümn-s. Isa surma järel 1906 kolis perekond Moskvasse, kus M õpingud jätkusid. 15a-lt astus bolsevike parteisse. Sattus korduvalt poliitilistel põhjustel
Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja ning peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud. Veski oli iseloomult tasakaalukas, täpne ja reegleid teostav. Tema keeleuuendustegevuses oli tunda loodusteadlase tahet saavutada “koerakaunis ehitus” ning julgust nii mõndagi selle nimel muuta
audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Veski suri kõrges eas 28. märtsil 1968 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja. Peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud ja mõjutas Johannes Aaviku keeleuuenduste kõrvalejätmist. Veski osales ka „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu” (1948–1951, jäi pooleli), „Vene- eesti sõnaraamatu” (1940–1947), keskkooliõpikute ning enam kui 30 sõnastiku koostamises, milles on fikseeritud üle 100 000 oskussõna
ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus, • väga kindlad normid, • Ühtlustamine • Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng) Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960) VÕK Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel. o Õppimine seetõttu raske, o sest erinevus suur inimeste loomulikust
· Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest (Voog 1913): Kõik eesti keele pea-asjaliseks edasiarendamiseks tarvisminevad sugemed, kavad ja seadused peituvad meie keeles eneses. Purismi põhiteos! · eesti keelekorralduse keskseid printsiipe: toetumine keele arendamises eeskätt oma keele vahenditele ja võimalustele. · kesksed keelekorraldusprintsiibid: süsteemsus koos loogilise selgusega, otstarbekohasus, rahvakeelsus. · keskne panus: keele normimine ja terminoloogia loomine Oli ametilt bioloog. Ei armastanud laenamist, vaid tuletamist. Tahtis kiiret ja ranget normi. Eesti Vabariigi aeg: · keel sai juurde tähed z, z? · Eesti keel riigikeeleks · venekeelne asjaajamine, kohus, sõjavägi, teadus, haridus eestikeelseks. Saavutati 1930. aastateks · Vähemusrahvustele keelelised õigused: õigus kasutada asjaajamises emakeelt vähemusrahvuse
annaabi.ee 
