Püha Nikolause kirjutas fiktiivse elulooga viis sajandit hiljem tuntuks Metodius Pühakunime sai ta näljaajal, lubades, et laevadelt leitakse palju vilja. Tõesti leiti last, millest jätkus kaheks aastaks Nikolause säilmed toodi pärast islamiusuliste vallutusi Myrast Kreekasse Barisse, talle ehitati sinna nimekirik Tema matusepaigast Baris leiti korduvalt mannat ja mürri, mistõttu see oli populaarne palverännakute paik Seotus rahvakalendriga ning legendid Püha Nikolaus on seotud nigulapäevaga Temast kujunes Ameerikas Santa Claus ehk meilegi tuntud punakuueline jõuluvana Nikolausega on seotud palju imesid ja legende Number kolm on Nikolause legendides väga sage: olgu siis tegemist kolme tegelasega või muu seigaga. Päästetute hulka kuuluvad veel kolm ebaõiglaselt surmamõistetut, kolm meremeest jt Sümbolid ja atribuudid Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate,
loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või kellegi kasuks kui kahjuks. Ühtlasi käsitleti loodust ja looduslikke objekte hingestatuma ehk elusolenditena. Põllumehele
Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus oli ka Lätis
Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist.
tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit: I
aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit:
annaabi.ee 
