1880.aastatel alanud riiklik venestuspoliitika. Nimetatud kümnendi vältel suri ka enamik liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte (Kreutzwald ja Jakobson 1882; Koidula 1886; Jannsen 1890, olles viimased kümme eluaastat halvatuna töövõimetu); Jakob Hurt siirdus 1880.aatal Peterburi eesti koguduse pastoriks. Tuli loid piiratud võimalustega ajajärk, majanduslik edenemine aeglustus, rahvalik vaimustus taandus. Uus tõus algas siis, kui oli esile astunud uus rahvajuhtide põlvkond-1890.aastate lõpul. Faktid ja väited: 1). Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks pürgimuseks sai hariduse edendamine. 2). Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 3). Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid: Johann Voldemar Jannsen:oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupeo algataja; Eesti hümni sõnade autor, mõiste eestlased kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluule teadlane ja rahvusliku liikumise
tegevuses kaasa eestlaste osatähtsuse kasvu. Uue sajandi algul alustasid linnades oma õiguste maksmapanemise eest võitlust linnakodanikud. Kuid eesti rahva soovid ulatusid juba siis märksa kaugemale. Mõte ühendatud Eestist arenes ajapikku ideeks demokraatliku korraldusega Eestist samasuguse demokraatliku Vene föderatsiooni raames. Kuid ärksamate eestlaste mõttelend ja soovunelmad ulatusid veelgi kaugemale. Patriootiliselt meelestatud rahvajuhtide kirjutistes ja kõnedes ning ärkamisaja isamaalauludes räägiti üha sagedamini iseseisvast Eesti riigist. On aga täiesti selge, et ka kõige tagasihoidlikum soov neist tulevikusihtidest polnud Vene tsaaririigi poliitiliste tingimuste juures teostatav. See nõudnuks murrangulisi pöördeid ja põhjalikke muutusi Vene tsaaririigi senises poliitikas üldse ja vähemusrahvuste poliitikas veel eriti. See oleks nõudnud hoopiski teistsugust poliitilist situatsiooni.
eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (3) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena;
eesti keel; alamsaksa keele taandumine; lugemisoskuse levik eestlaste seas; esimesed eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele
Karlstadtile (kes oli Wittenbergis teoloogia dotsent) radikaalne tegutseja, kes tõi Riiga usufanatismi, nagu kirjutas Arbusow (Arbusow 1921: 236). Tegetmeyeri kujunemises näeb nüüdisaja Saksa ajaloolane Joachim Kuhles mitte niipalju Lutheri, kuivõrd just Karlstadti mõjusid. Oluline moment on juba seegi, et Tegetmeyer õppis Wittenbergis just Lutheri äraoleku ajal. Tegetmeyeri paigutab Kuhles juba radikaalsete rahvajuhtide poolele, kelle Karlstadtist inspireeritud jutlused Riias olid otseselt pildirüüste ajendiks. Tegetmeyeri hilisema taganemise oma radikaalsetest vaadetest paneb Kuhles tema poliitilise oportunismi arvele. (Kreem 2007 : 133.) Ja nii sai Tegetmayerist Riias Knopkeni järgija ja peagi ka abiline, ta alustas teise iseseisva jutlustajana Riia Jakobi kirikus. Siiski osutus ta Knopkenist tunduvalt radikaalsemaks jutlustajaks, on oletatud, et just tema jutlused põhjustasid Riias pildirüüsteid.
Hilisemalt raidkirjas kajastatud Drakoni seadused tundusid olevat leebed, aga pärimus räägib, et jube ranged olid tegelikult. Sotsiaal-poliitiline kriis. Ja siis tuli Solon. Ta oli Ateena riigimees ja poeet. Tema poeemid olid suht poliitilised ja propaganda vahendid. Seega on ettekujutus, kuidas Solon ise nägi probleeme ja oma lahendusi. Need poeemid on suht hea allikas hilisematele autoritele. Kriis seisnes sellest, et olid sotsiaalsed pinged, mis olid tingitud Soloni väitel rahvajuhtide ahnusest, maa oli orjastatud (võla katteks võis võlglasi müüa väljaspoole). Eunomia teos. Tema seadused olid mõõdukad ja üritas kõiki arvestada, kärpimata kellegi õigusi. Seadus: Esimene osa seadusandlusest oli seisachtheia- koorma raputamine, see oli võlgade tühistamine. Laenul ei tohtinud olla isikutagatist, st et ei võinud inimest võla katteks orjastada. Soloni seadused võisid panna aluse kodanikusüsteemile
annaabi.ee 
