ja keelelt mitmeks erinevaks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud mõistet undeutsch (mittesakslane).[1] Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Keskajal rändas Eestisse sisse kaks suuremat rahvagruppi: baltisakslased ja rannarootslased. Esimesed saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt maaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeeste ja käsitöölistena. Baltisakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabunud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täieluikult koloniseeritud Preisimaast. Seni
o Tulemused tulenesid usust, et venelaste väljaränne püsib sama suur kui ta seni oli olnud · ÜRO 2010 aasta prognoos: o 2025 1 200 000 inimest o 2050 1 200 000 inimest · Eurostat 2010 o 2025 1 300 000 inimest o 2050 1 200 000 inim. · Eesti enda statistika 2011 o 2025 1 300 000 inim. o 2050 1 238 000 inim. (kui täpsust taga ajada. Üldiselt võib võtta 1,25 milj) · Eesti 2 rahvagruppi (eestlased ja venelased) käituvad väga erinevalt o Eestlaste iive oli 2008 aastal esimest korda pärast iseseisvumist positiivne o Venelastel (üldisemalt slaavlastel) pidevalt negatiivne o Eestis on protsentuaalselt 69% eestlasi ja 31% venelasi o Eestlaste keskmine eluiga on kõrgem kui venelastel Kodakondsed ehk kodanikud · 1992-2011 on Eesti kodakondsust antud u 153 000 inimesele · 2011 1
rahvast veel ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt mitmeks erinevaks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlasi ja teisi talupojaseisusest inimesi, kes polnud just otseselt saksa päritolu, tavaliselt nimetatud undeutschideks[1] (mittesakslasteks). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt enamuse. Keskajal rändas Eestisse sisse kaks suuremat rahvagruppi: baltisakslased ja rannarootslased. Esimesed saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt maaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, peamiselt käsitöölistena. Baltisakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabunud. Lääne- Eesti rannikule saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk
Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada. Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate
Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada. Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate
annaabi.ee 
