Saksamaa liitlasi. Peamised konverentsi sarnasused: Mõlemal korral oli sõja põhisüüdlane Saksamaa. Mõlemal korral nõuti Saksamaalt reparatsioone ehk pidi hüvitama sõjakahjud võitjariikidele. Mõlemal korral kaotas Saksamaa oma riigi territooriumit. Mõlemal korral tekkis maailma uusi iseseisvaid riike. Mõlemad konverentsid panid punkti sõjale ja suutsid kokkuleppida rahutingimustes. Mõlemad konverentsid toimusid Prantsusmaal, millest tuleneb ka nimi – Pariisi rahukonverents. Mõlema sõja lõppedes kasvas Ameerika Ühendriikide võim maailmas Peamised konverenti erinevused: 1919. aasta rahukonverentsi ajal sõlmiti rahuleping Saksamaaga, 1947.aastal seda enam ei suudetud. Esimese rahukonverentsi tulemusena tekkis rohkesti uusi riike Euroopas, teise ajal jäeti riigid nii, nagu nad sõjakäigus olid välja
............................................ 10 Pilte................................................................................................................................ 11 1 Sissejuhatus Koostasin oma refveraadi Üksik- sidepataljonist. Sellega tutvustan pataljoni töid ja tegemisi. Samuti tutvustan pataljoni ajalugu. Sidepataljon asub Tallinnas Filtri teel ning on kaitseväe maaväe osa. Pataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vaheline side ning koolitada välja brigaadi staabi- ja toetusüksusi. Sõja ajal ei asu sidepataljon eesliinil, vaid tagab side olemasolu võitlevate üksuste ja Peastaabi vahel. Sidekompanii kaitse lahinguolukorras tagab staabi- ja tagalakompanii. 2 Sidepataljoni ajalugu Üksik sidepataljon on asutatud 21. novembril 1928 ja taasasustatud 29. oktoobril 1993. 21
Eesti esindaja Jaan Poska. ,,Suur kümme" - USA, ING, PR, IT, JP. Lõpuks otsustas ,,suur nelik": - PR (G. Clemenceau) SM peab kõige eest maksma, peab nõrgenema, et ta ei saaks enam kunagi PR rünnata. - ING (D. L. George) SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt. - IT (V. Orlando) Lootis, et PR ja ING peavad oma kokkuleppest kinni ja Aadria merest saab IT sisemeri. Orlando ei osanud aga inglise keelt ja sellepärast ei saanud ta rahutingimustes kaasa rääkida ja otsustati tema eest. - USA (W. Wilson) Tahtis ära hoida uut sõda, Wilsoni 14. punkti. VM sõdis esialgu Antanti poolel. 1917. a võimule tulnud kommunistid sõlmisid SM-ga eraldi rahu enne, kui SM alistus Antanti vägedele(separaatrahu). Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu VM-l, ei kutsutud Nõukogude VM esindajat ka konverentsile. VERSAILLES RAHULEPINGU OTSUSED: - SM on süüdi I MS puhkemises
MRP Hitler oli sattunud keerulisse olukorda rünnates Poolat vajab ta kindlat seljatagust, mida võib pakkuda N.Liit, eesotsas Staliniga · 23. August 1939 sõlmitakse Moskvas Saksamaa ja N.Liidu vahel mittekallaletungi leping, milles lubati teineteist 10 aastat mitte rünnata · Lepingu lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks Kuna Stalin tahtis korraldada kommunistliku maailmarevolutsiooni, mis rahutingimustes ei olnud võimalik, vajas ta uut maailmasõda. Teades aga, et kui Hitleril pole kindlat seljatagust ei söanda ta Poolat rünnata. Sellepärast otsustaski N.Liidu juht sõlmida Saksamaaga mittekallaletungi lepingu, millega jagati ära Ida-Euroopa ja kindlustati sõja puhkemine. · MRP mõjusfäärid: N.Liit Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, pool Poolat Saksamaa Leedu (kuu aega hiljem läks ka N.Liidule), pool Poolat
jõudsid pärast ms puhkemist, aga kui NL veel sõjas ei osalenud. Suurenes jõuliselt Punaarmee arvukus. Uus konstitutsioon, stalinlik, tähendas, et Punaarmeese kutsuti nüüd kõik noormehed, kes tervise poolest sinna sobisid. 1939 a-ks oli Punaarmee arvukus kasvanud 1,5 miljonini, viimati oli nii palju kodusõja lõpus. 1941 suveks oli 5,7 milj meest. 30Ndate lõpus oli selge, et NL tööstus valmistab niivõrd palju sõjatehnikat, et kaua aega rahutingimustes sedaviisi edasi minna ei saa. 30ndate lõpus sai NL võimaluse oma uudset ja massiliselt toodetavat sõjatehnikat katsetada- sekkus nii Hispaania kodusõtta 1936-39 kui ka Hiina-Jaapani sõjalisse konflikti 1937-39. Hisp kodusõjas oli vabariiklaste pooles, katsetas sõjatehnikat ka natsi-Sm vastu, oma tulevaste vastaste vastu. Nii Hiinasse kui Hisp-sse saadeti hulgaliselt sõjalisi nõuandjaid, kes pidid omandama