Ta rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Ta on kirjutanud ka 2 pikemat eesti keelset luuletust oodi: ,,Suuron, Jumal, su ramm" ja ,,Piibu jutt". Ta hoiatas joomise ja elupäevade mõttetu raiskamise eest; tõstis esile töökust ja tarkust ning naeruvääristas neid, kes püüavad oma kaasinimeste lugupidamist teenida ainuüksi välise kombetäitmisega. Tekste 1. Faehlmann ,,Kalendritegija kimbus" Humoristlik lugu kalendri rahulolematutest lugejatest ja selle koostajast. Seda mängiti ka külateatris Faehlmann oskas märgata ja edasi anda elunähtuste koomilist külge 2. ,,Kalendritegija kimbus" lõpukatkendi kokkuvõte * Hulk inimesi tundis trepist üles * Jutustaja ise läks toast välja * Kõik toas olijad ajasid oma joru, hädaldasid kalendri üle * Kära * Vaikne vanaeit oli nurgas * Tõusis, karjus et nad pole kalendrikohendajad vaid kalendrisolkijad * Inimesed jäid vait ja läksid välja
kliendiga toimetulek vajalikke oskusi teenindajalt ja kogu ettevõttelt tervikuna. Sageli arvatakse, et piisab ainult teenindajate koolitamisest õpetamaks neid toime tulema kliendi rahulolematusega. See on vajalik tingimus, aga sellest ei piisa. Teenindaja oskusi peavad toetama kogu ettevõtte väärtushinnangud ja neile tuginev teenindusprotsess koos protseduuridega. Kliendile suunatud orientatsiooniga ettevõtted (vaata tabel) on üldjuhul paindlikumad ja neil on suurem võimalus ka rahulolematutest klientidest õppida, et enda pakutavat teenindust parandada. Kui sellega ei tegelda, kuuleb ettevõte ainult murdosast rahulolematutest klientidest. Suurem osa lihtsalt kaob ja sageli konkurentide juurde. Rahulolematusse klienti peaks suhtuma kui tasuta saadud kliendi rahulolu uuringusse, millest on mõndagi õppida. Võib eristada kaht ettevõtte teenindusorientatsiooni Sissepoole suunatus Protseduuridest peetakse kõikidel juhtudel rangelt kinni.
Kliendid ja tarnijad on kaasatud planeerimise protsessi (ületab ettevõtte piire) o Tarneahela juhtimine on strateegilise pleneerimise protsess (süsteemide operatiivjuhtimise tasemel) o Erinev varude kasutamine. Üritatakse optimeerida varude hoiustamist ladudes. o Intregeeritud infosüsteemide kasutamine terviku mitte üksikliikmete vahel. Klienditeenindus ja logistika kogukulud Klienditeeninduse tähtsus · 96% rahulolematutest klientidest ei esita mingeid kaebusi, kuid 90% nendest loobub kliendsuhtest (Waller 2003) · Uue kliendi ligimeelitamine läheb 5-10 korda kallimaks kui kulutused olemasoleva kliendi hoidmiseks (Wreden 2005) Klienditeeninduse komponendid · Klienditeeninduse komponendid võib jaotada kolme rühma: o Tarnevõime/saadavus (Omada kaupu siis, kui klient neid vajab) o Tegevussuutlikkus (tellimistsükli kiirus, tähtaegadest kinnipidamine ja
99% inimestest tarbijaturul ostab rohkem kui ühte marki, 85% käib rohkem kui ühes supermarketis ja Euroopa ,,lendajad" korjavad tavaliselt boonuspunkte kolme erineva lennukompanii lojaalsusprogrammidest. Rahulolu ja selle uurimine kuulub paljudes ettevõtetes oluliste eesmärkide hulka. Olulisust on võimalik põhjendada nii filosoofiliselt, emotsionaalselt kui ka objektiivsest statistilisest lähtepunktist. Iseenesest mõistetavaks ja aksioomilaadseks on muutunud järgmised väited: - 4% rahulolematutest klientidest tuleb ise kaebama. - Keskmise probleemiga kokkupuutunud inimene räägib sellest üheksale inimesele. - Keskmine rahulolev klient räägib oma positiivsest kogemusest viiele inimesele. - Kulu uue kliendi värbamisele on tavaliselt 5 7 korda suurem kui olemasoleva säilitamine. - 96% klientidest, kes on kokku puutunud teenindusprobleemiga ei verbaliseeri oma kaebust, vaid lihtsalt lahkuvad vaikselt.
kohta, lähtume joonisel 27 esitatud statistikast ning arvestame väikeste ja suurte kaebuste ning nende rahuldamise kiiruse keskmisi väärtusi. Tulemus on toodud joonisel 28. Siit nähtub, et lahkuvaid kliente on kokku 76, kusjuures 74 puhul firma ei teagi, et nad lahkusid. See on aga ohtliku tendentsi üksnes veepealne osa. Tegelik kahju kujuneb palju suuremaks, sest iga rahulolematu klient räägib oma negatiivsest kogemusest keskmiselt 10 tuttavale, 13% rahulolematutest koguni 20 tuttavale. KLIENTE Säilinud: 61% 2
Kui aga korraldatakse klientide rahulolu-uuring, võib selguda hoopiski vastupidine – enamik kliente ei ole kaugeltki irma pakutavaga rahul. Eri riikides tehtud uuringutest on selgunud, et ainult väike osa rahulolematutest klientidest esitab kaebuse. Tavaliselt annab vaid neli protsenti rahulolematutest klientidest seda ka ettevõttele teada. Ülejäänud 96% ei ütle midagi, sest nende arvates ei paranda pretensioon olukorda ja nad lihtsalt lahkuvad. Järelikult võib irma kaotada kliente, ilma et töötajad nende lahkumise põhjusi teaksid. Kliendi rahulolematus võib olla ühekordne või püsiva iseloomuga
annaabi.ee 
