Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova, Vjatšeslav Novikov. Pianisti kirg teoseid mängides oli nii võimas, et see viis kuulajad täielikult teose sisse ja nende heliloojate maailma. Kiiremad kohad ei pannud ainult pianisti hingeldama vaid ka mind ning aeglasemad/hõljuvad osad viisid unustuse maailma. Schuberti teost mängides esines väga palju äärmuslikke kõikumisi, rahulikkusest agressiivseks. Need üleminekud panid nii mõndagi võpatama ja mitte ainult üks kord. Isiklikult meeldis mulle just see enim, sest oli palju üllatusi ja ei võinud ette teada, millal meeleolu muutub. Schubert oli traagilise üksinduse, elu ja surma heitluse, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik ning see kõik kajastus nendes võimsates äärmuslikes toonides tugevate emotsioonidena. Brahmsi muusika on läbinisti lüüriline pihtimus, mis väljendab varjatud elamusi, salajasi
) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantisminäited maailmakirjandusesklassikutelt: George Byron: Kirjaniku teosed räägvad lastest, vabadusest ning rahulikkusest. P.B.Shelly: looduse jõud Romantism inglisekirjanduses: Byron, Shelly, Keats, Scott. Inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon(18saj 70-ndatel.), mis tõis kaasa järsud muutused ühiskonnas ja sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. Inglismaal kujunes romantismi üheks osaks sentimentalism, mida iseloomustas moraliseerimine, ülim halemeelsus, religioosne värving
Sedaviisi säilub rohkem antud ainest ning edaspidi on sellega seotud teemad paremini omandatavad eelneva kogemuse tõttu, lisaks ma proovin küsida kõike, mida ma ei saa aru, enne õppimist. Leidub mul ka laiskus, kuid mida aeg edasi, seda vähem leidub minus seda antagonistlikku tegurit. Ma arvan, et seda asja võib parandada ainult aeg ja tahtmine. Kui mõelda selle küsimuse peale, mida ma pean endas arendama? Siis ma saan öelda, et mul ei piisa rahulikkusest õppimisel. Kui õppimist on palju ja veel sa pead veel teist tööd tegema, siis tuleb aeg, millal ma ei suuda mitte midagi teha, sest ei saa olla rahulik. Kokkuvõttes tahan lisada , kuna meile kõigile on antud võime õppida, siis tuleb seda targalt kasutada ja arendada. Õppimisvõime on kingitus, mis jääb meile kogu eluks, seda tuleks kasutada nii palju kui võimalik- teadmised, oskused, kogemused jäävad meile endile ja seda ei saa meilt keegi ära võtta.
vasakult paremale. Maali ,,Minu kihlatule" (,,To my betrothed"), maalitud samal ajal, töötas Chagall välja kaasaaegsema lähenemise samale süzeele, kuigi seksuaalsuse käsitlemises on see maal jällegi arhetüübiline. Siin arendatakse kogu süzee elujõulisust (kompositsiooniline struktuur on eraldatud oma totaalse rahulikkusega visuaalse meediumi terminites): naine põimub pulli peaga mehe õlgade ümber nagu madu, sülitades talle näkku, samal ajal kui mees, iga ilminguga rahulikkusest, haarab naise jalga zestiga, mis viitab pigem ihale kui kaitsele. Lugu ja selle sümboolne sisu on eraldamatud. Nad on saanud selliseks mitte ainult läbi inimese ja looma ühtsuse, vaid iseäranis läbi naise radiaalse liikumise, jõudemonstratsioon, millest mehel näib olevat võimatu põgeneda. Kui siiamaani sai ,,Interjöör II-te" vaadelda kui ohutut zanristseeni, siis enam ei olnud see mõeldav. Alles pärast pikaleveninud vaidlust lubati Chagallil seda maali 1912
arvamust õigena. - Üldine üksikõiksus - fenomen/olukord, kus terve hulk pealtnägijaid ei osuta abi ohvritele, kes seda hädasti vajavad. Kui kohal on palju potentsiaalseid abistajaid, väheneb iga üksiku inimese vastutustunne. Üldise ükskõiksuse effekt - kui iga inimene otsustab, et kuna keegi ei tunne muret, ei ole midagi valesti; samal ajal võib oht kasvada nii suureks, et teiste näilisest rahulikkusest mõjutamata üksik inimene võtaks midagi ette. Vastandina arusaamale, et meie ühiskonnas on inimesed muuunud tundetuks ja hoolimatuks, antakse abi väga suure tõenäosusega, kui ollakse veendunud, et tegemist on hädaolukorraga. Kui inimesed on veendunud, et nad vastustavad kahtlemata abi vajava inimese aitamise eest, siis on inimesed äärmisel varmad tegutsema. Sotsiaalse tõenduse printsiib toimib kõige paremini juhul, kui me jälgime nende inimeste käitumist, kes on meile sarnased.
käitumist juhisena,kuidas ise peaks tegutsema. Sarnasus-jälgime nende inimeste käitumist, kes on meile sarnased. See annab hea ettekujutuse, milline käitumine võiks olla meie enda puhul õige (ahvimine) 4 Mis on üldine ükskõiksus? Kuidas mõjutab see pealtnägijate sekkumist hädaolukordades? Üldise ükskõiksuse efekt-iga inimene otsustab, et kuna keegi ei tunne muret,ei ole midagi valesti. Samal ajal võib oht kasvada nii suureks, et teiste näilisest rahulikkusest mõjutamata ükski inimene võtaks midagi ette. Kõige tugevam võõraste seas-inimesed tahavad näida avalikkuses kombekatena ning kuna nad ei tunne võõraste käitumist, ei ole inimesed valmis oma muret väljendama ega teiste muret õigesti tajuma ning hädaolukorda ei peeta ohtlikuks. 5 Millised linnakeskkonnale loomulikult omased tingimused vähendavad tõenäosust, et pealtnägijad hädaolukorras sekkuvad?
annaabi.ee 
