võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. 5. Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks? Dateerige aastaga. Berliini blokaadi 24. juuni 1948 6. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? USA väed ei osanud võidelda sissisõjas. Tal puudusid liitlased, kardeti Hiina sekkumist. Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; *NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 2. Kriis: Praha kevad Aasta: 1968 Põhjus: Dubcek tahtis inimnäolist sotsialismi Tulemus: Brežnevi doktriin, Dubcek vangistati
Inimõigused tõusid päevakorda peale II MS. o Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võimulepääsuks. o Globaalsed purustused, hukkunute arv näitasid, et inimelu pole midagi väärt. 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945.a., et vältida ulatuslike konfliktide teket. 4. Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. KÜSIMUSED : Kodanikuosalus. 1. Milliseid võimalusi on inimestel osalemiseks avalikus elus? Keskkonna ja rahuliikumised, aidsija vaesusevastased kampaaniad, heategevusüritused, ümarlauad, avalikud arutelud kohalike probleemide üle. 2. Millised on erakonna liikme kohustused? o Liige peab käima koosolekutel. o Liige peab maksma liikmemaksu. o Liige peab järgima partei programmi ja põhikirja. 3. Mida võimaldab kodanikuosalus? Võimaldab osaleda avalikus elus. 4. kuidas jaotatakse kodanikuühendused? 1) Mittetulundusühingud (MTÜ) 2) Sihtasutused (SA) 3) Seltsingud 5
rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. Tunnusjooned: · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid · Toetajaskond on laialivalguv ja muutub · Probleemipõhised · Tegevus ei puuduta otseselt sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi · Otsesed aktsioonid, mitte lobism Tuntumad: naisliikumised, gei-ja lesbiliikumised, rahuliikumised, keskkonnaliikumised. 27. Poliitilise kultuuri definitsioon, olemus ja koostisosad/komponendid Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur: · Kujuneb ajaloolise arengu jooksul · Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Olemus: spetsiifilsed jooned
piirkonnas rahu tagama. Sõjajärgne rahu diskussioon Iisraeli ja Araabia ametnike vahel oli esimene avalik otsearutlus Iisraeli ja araablaste vahel pärast 1948a sõda. Üldiselt need läbirääkimised olid araablastele kasulikud, nad leevendasid psühholoogilisi traumasid, mis olid kuuepäevasest sõjast saadud. Sõja tagajärjena sai ka selgeks, et Araabia maailm ei suuda Iisraeli sõjaliselt võita ja lasti lahti oma ambitsioonidest Iisrael jõuga maha suruda (alguse said ka mitmed rahuliikumised). Vastuseks USA toetusele Iisraelile, otsustas 17 oktoobril OPEC, Saudi Araabia juhtimisel, vähendada nafta tootmist 5% kuus. 19 oktoobril lasi president Nixon Iisraelile eraldada 2,2 miljardit dollarit ja suure hulga relvi, vastuseks kuulutas Saudi Araabia kuulutas USA'le embargo, mis hiljem viis 1973a nafta kriisini.
kindla liikmeskonnaga kui ka + kindlapiirilise toetajaskonnaga organisatsioonid poliitiliste huvide (ideoloogiliste programmide) püsivaks realiseerimiseks; b) poliitilised liikumised on tavaliselt ajutisemat laadi ning liikmeskonnalt ja struktuurilt heterogeensed, spontaansete tegevusviisidega organiseeritud ühikud teatud ideoloogiliselt aluselt lähtuva ühise eesmärgi realiseerimiseks (nt rahuliikumised; naisvõrdõiguslaste liikumised; abordivastaste liikumine), kuid ka nende seas võib leida püsivamate, korporatiivsete tunnustega ning hästikorraldatud organisatsioone ( nt Rahvarinne; Greenpeace). Poliitilised parteid (erakonnad): 1) kasutavad oma poliitilistel eesmärkidel ära teiste sekundaarsete elementide huve;