Eelkõige selle toiteväärtus ja silo proteiini sisaldus. Näidisratsioonide koostamisel on valitud hea toiteväärtusega ja keskpärase, rahuldava proteiini sisaldusega põldheina silo, (metaboliseeruva energiat 9,9 MJ/kg, proteiini sisaldus 12,5% kuivaines). Sellise silo kasutamisel on proteiinitarbe rahuldamiseks vaja lakteerivate kitsede ratsioonidesse lülitada kaerajahu kõrval ka hernejahu (tabel 3). Kui aga silo proteiinisisaldus ulatub 16 % piiresse, siis rahuldataks proteiini tarbe ka vaid kaerajahu või odrajahuga. Heinatüübilise söötmise puhul on lisaks heinale ja teraviljajahule (meie näidetes kaerajahule) vajalik suurematoodanguliste kitsede ratsioonidesse lisada hernejahu (mahetootjad) või mõnda muud proteiinisööta. Mahetootjatel sobib proteiinisöödaks kasutada hernejahu, sest alates 2008. ndast aastast peavad mahetootjad kasutama 100% ulatuses vaid mahedalt toodetud söötasid. Mittemahetootjad saavad kasutada hernejahu asemel ka kooke ja
Nõustaja kaudu ( st nõustaja ise ei saa menetlusosalise nimel teha) võib menetlusosaline sooritada menetlustoiminguid igas kohtuastmes. VÕISTLEVUSE PÕHIMÕTE Tsiviilkohtumenetluses on võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib võistlevuse printsiip, mis vastandab ja eraldab pooli üksteisest ja kohtust. Hagimenetluses on pooltel vastandlikud huvid, hageja soovib, et nõue rahuldataks ja kostja soov on vastupidine. Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse ja võimalikult täieliku väljaselgitamise eesmärki, hageja esitab kõik tõendid, mis on temale kasulikud vastavalt esitatud hagile ja kostja esitab kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks. Toon siin näite Riigikohtu praktikast ( Lisa nr 1),(Riigikohtuasi nr 3-2-113-05), milles on selgelt näha kuidas tsiviilkohtumenetluses peab tõendeid esitama, millal võib tõendeid
- kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavandada nendega koostöös, et rahuldataks kõigi osapoolte infovajadus. Tehnilised vahendid raportite vormidest analüüsitarkvarani hõlbustavad ja kiirendavad info kogumist, analüüsi ja kasutamist. Vastutus info kogumise eest! Turundusinfo allikad jagunevad: - firmasisene info – kliendiandmebaasid, müügi-ja kasumiaruanded, info tootmisvõimuste kohta - turuluure – ajakirjanduses ja Internetis avaldatud teave, vahendajatelt saadav info konkurentide tegevuse kohta, klientidelt müügikontaktide käigus saadav
Eelneva tähendab siis seda, et pooled ei määra mitte ainult hagimenetluse käiku ja ulatust, vaid ka esitatud taotluste arutamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Võistlevuse põhimõtte kohaselt on igal menetlusosalisel oma kindel funktsioon ning taolise funktsioonide lahutamise taga on tõdemus, et samaaegselt mitut vastandlikku rolli võrdselt hästi täita ei ole inimloomuses. Pealegi on hagimenetluse pooltel ju ka vastandlikud huvid hageja sooviks on, et nõue rahuldataks, kostja soov on aga tõenäoliselt risti vastupidine. Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse ja võimalikult täieliku väljaselgitamise eesmärki - hageja ülesanne on esitada kõik see, mis temale kasulik on ning haginõuet kinnitab; kostja peab aga peab esitama kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks. Kohtu roll on seevastu hinnata mõlema poole esitatud tõendeid ja väiteid ning lõpuks otsustada, kumma poole esitatud teda rohkem veenab
eelkõigekoostöös teistega (alluvatega), mitte aga niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena teineteisest kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: mõjuvõim koos teistega (powr with) ja mõjuvõim teiste üle (power over). Ta väitis, et tööstuslikud organisatsioonid võivad olla ühendused, kus ühendatakse omavahel juhtkonna ja töötajate huvid. Ta soovitas lahendada konfliktid läbi integratsiooni ja niisuguste lahenduste teel, kus rahuldataks mõlemad pooled.61 Neoklassikalise koolkonna põhierinevus klassikalisest seisneb selles, et tema keskseks uurimisobjektiks on inimene, millel põhineb kõik muu. Inimene pole mitte niivõrd omaette tegutsev indiviid, kuivõrd organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult. Töötajate tegevus on sihipärane ja planeeritav vaid siis, kui arvestatakse nende vajadustega ja luuakse selleksvastavad tingimused. Selleks tuleb töötajaid 56 Kempner, T. Penguin Management
annaabi.ee 
