kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab? Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale järgmiste teostamiseni, kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on rahuldamatud. Kahjuks oleme aga halvad kohastujad, mistõttu jääme oma traditsioonidele ja arvamustele kindlaks. Seepärast liigub inimene arengus aeglasemalt kui kiiresti arenev ümbritsev keskkond. On raske sammu pidada kõigi maailmas valitsevate mõttesuundade, usundite ja eluviisidega. Tänapäeva ühiskond on toimima pandud nii, et iga inimene võib vabalt oma arvamust avaldada, oma ususekti luua, mõelda välja ja teostada midagi täiesti uut. Tegudel on muidugimõista inimlikud piirid, aga
kompleks, mis oleks täielikult inimese meelevallas ja vältida oma õnnelikkuse-püüdluse sidumist millegi sellisega, mida indiviid täielikult ei kontrolli. Et viimatiosutatud olukorda vältida, tuleb oma soove ja vajadusi mõistuslikult klassifitseerida ja hinnata. Siin tuleb nüüd mängu mõistus: selle ülesandeks on leida õige tee mitte-mõistuslikult antud eesmärkide saavutamiseks. Kannatuse allikaks on rahuldamatud vajadused. Järelikult ei tohi inimesel olla rahuldamatuid vajadusi. Selleks tuleb uurida inimlikke vajadusi ja eristada nende seas loomulikke ja tühje, s.t. üksnes ettekujutatud vajadustest tulenevaid soove. Loomulike seas tuleb seejärel eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid soove. “Paratamatud soovid” on sellised, mille rahuldamatus viib paratamatult halvale kehalisele enesetundele ja hingelise meelerahu kaotamisele
inimene võitlema selle nimel, et saada kallim ja uhkem auto. Rikutud ühiskonnas käib pidev võitlus staatuse pärast, vajadus omandada uusi asju, võita tunnustust me ei ole enam sõltumatud, vaid sõltume teiste tööjõust asjade saamiseks, panusest, teiste hinnangust enda eneseimetluse toitmiseks. Need vajadused on kunstlikud. Neid vajadusi rahuldades ei saa õnnelikuks, sest tegemist on lõputu ringiga. Alati on kellelgi midagi rohkem. Tekitab vägivallatsükli ühiskonnas. Soovid on rahuldamatud, ei tunne iseennast, puudub enesereflektsiooni võime. Lahendused: 1. Ühiskondlik lahendus riigis kuidas riik peaks suutma inimese tõelist mina üles leida see toimub kasvatuse kaudu, inimene peab õppima end samastama ühiskonna ja riigiga. Haiglane eneseimetlus kantakse üle kogukonnale kui tervikule, kui ühiskonnal läheb hästi, on inimene õnnelik. 2. Individuaalne lahendus (Emile). Inimene kasvatatakse üles isoleerituna ühiskonnas,
pidada, milliseid mitte. Eelmodernsuses käis majanduslikkus käsikäes sotsiaalse regulatsiooniga, mis piiras inimeste saamist ja tahtmist. Nüüd tehnoühiskonnas inimeste soovid on piiramatud: ,,Inimesed oma soove ei oska piirata. Ehk seega niivõrd kui see on jäetud üksiisiku kanda, on tema soovid lõputud. Kui mingit viidet välispoolsele ei ole, mis reguleeriks või mõjutaks, oleks me oma kogemustejanuga nagu põhjatu sügaviku kohal... Piiramatud soovid on rahuldamatud oma definitsiooni pärast. Ebastabiilsus on patoloogiline sümptom" (Durkheim 1987) Minnes turule põgeneb naine koduse korra eest - põnevad tänavad, poed, vabadus, fantaasia, kirg jne Seega külluslik ühiskond, ükskõik kui palju see tooddab, ei rahulda kunagi inimese soove. Î Kes peaks inimese soove piirama? Rousseau: vajadus ja ebaautentsus Moodne vajadus on rahuldamatu sest seda ei sea loodus ega traditsiooniline kord. Lokkab korruptsioon
Nad vastandusid oma vaenlastega ning vaimse kättemaksu huvides nad vastandusid ka oma vaenlase väärtustega. Aristokraatlikud väärtused (hea-üllas-tugev-ilus-õnnelik-Jumalast armastatud) pöörasid nad pea peale, öeldes "head on viletsuses elavad, vaesed, jõuetud, madalad, kannatavad, ilmajäetud, haiged, inetud, vaid nemad on vagad ja Jumala poolt õnnistatud. Teie tugevad ja üllad, olete kurjad, õelad, täis iha, rahuldamatud, jumalatud, teie olete neetud igavesti."" Juutidest algas orjade mäss moraalis, mis on olnud edukas ning halvanud kogu ühiskonna. Preesterlik klass pööras kadedusest ja jõuetusest alamklassid isandate vastu, seejärel edendas alamates klassides jõuetust, süü- ja patutunnet. Kõige tulemuseks on süütundest tulenev asketism ja enesesalgamine. Preestrid ässitasid nõrgemad klassid üles distantsi paatose väärtõlgendusega, nad