Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahuaegseks" - 7 õppematerjali

Aadlikud
1
doc

Aadlikud

mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Aadlikud
2
doc

Aadlikud

mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Keskaja seisused
4
docx

Keskaja seisused

Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva ühiskonnakihi moodustasid enamjaolt katoliku usutunnistusega poola ülikud. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid-, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. Sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriialide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu istungitel, näiteks senjööri või Inglismaa krahvkonna kohtus, osales ta isiklikult. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ning teised seisused proovisid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Ristisõda
3
doc

Ristisõda

Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotos aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse kuulusid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ­ ministeriaalid ­ mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ­ teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba pidurdamatu

Ajalugu → Ajalugu
118 allalaadimist
Aadel ja relvastus keskajal
14
doc

Aadel ja relvastus keskajal

isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ­ ministeriaalid -, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriaalide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu instungitel, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus, osales ta isiklikuklt. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ­teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Kaspar Kuldkepp 4

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
11 klassi konspekt
22
doc

11 klassi konspekt

Konstantinoopol vallutati. 1261a õnnestus bütsantsi keisril ristisõdijad oma aladelt välja tõrjuda. Kokku toimus 8 ristisõda. Ristisõdade tagajärjed Pühamaa jäi muhhameedlaste kätte. Ida- ja läänekristlus on tänapäevani eraldi Itaalia kaubalinnad suurendasid kaubandusest saadavaid kasumeid 2.5 Aadel Keskajal eristati kolme seisust: vaimulikud (kõige tähtsamad) aadlikud talupojad Aadlike rahuaegseks ülesandeks oli kohtu mõistmine. Milliseid võistlusi peeti turniiridel lk 107 Rüütlite kasvatus 7nda eluaastani viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kust temast sai paaz. 15 aastane noormees sai kannupoisiks ja võis kanda isikliku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees löödi pidulikult rüütliks. Relvastus ja sõjaline kultuur Täis raudrüüd tulid kasutusele 15ndal sajandil

Ajalugu → Ajalugu
559 allalaadimist
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

enampakkumisel, makstes seejärel kokkulepitud summa riigikassasse ette ära ja kogudes maksu tagantjärgi omal riisikol. Enamuse riigi elanikkonnast moodustasid põlisegiptlased, kreeka elanikkond koondus peamiselt Delta piirkonda ja asus linnades ­ eeskätt Aleksandrias ­ või maal põliselanikest eraldi privilegeeritud asulais. Ptolemaiosed kujundasid varakult ka sõjaväeasunduste süsteemi, andes sõduritele maad rahuaegseks harimiseks, millega tagasid sõdurite elatise ja lojaalsuse. Linnu oli Egiptuses jätkuvalt üsna vähe ja nende seas ülekaalukalt tähtsaim Aleksandria, ehitatud hellenistlikule linnale tüüpiliselt sirgete ristuvate tänavatega nn Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav Pharose saar monumentaalse tuletorniga. Ptolemaios I Soter asutas Museioni (Muusade pühamu) ja selle raamatukogu, millest peagi kujunes hellenistliku

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun