1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest – Metallrahasüsteem, mille aluseks on mingi väärismetall Paberrahasüsteem, mille puhul on käibel valitsuse, keskpanga või mõne muu avalikku autoriteeti omava asutuse määratud sundkursiga paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus- ehk kontorahasüsteem Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank
7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga 1 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest - Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall Paberrahasüsteem - käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus - ehk kontorahasüsteem - elektrooniline ehk e-raha Muu (kinkekaardid, taaratsekid) 10. Rahapoliitika - ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada Eesmärgid: kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. 11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid)
8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark 2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus Raha vormi alusel 1) Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall (bimetallism, monometallism) 2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast)
Eesti puhul muutis asja värvikamaks tõsiasi, et toona ringlusesse lastud pool miljardit krooni polnud mitte ainult vahetamise teel saadud, vaid prisket toetust lisas ka Eesti Wabariigi ajal Euroopa pankadesse paigutatud kuld. 1990ndate alguses lasti seega ringlusesse ka Eesti Vabadussõja (1918-1920) võidu tulemusel Venemaalt saadud 15 miljonit kuldrubla. Aastal 2011 ootab meid aga ees teistsugune muutus. Tõsi, rahasedelid ja valuuta vahetub, ent see ei muuda oma vääringut. Eesti krooni kurss seoti 1992. aastal Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Rahareformide olemus ja näited Eesti krooni). 1999. aastal, kui Saksamaa läks üle eurole, seoti Eesti kroon Euroopa Liidu ühisvaluutaga kursil 15,6466. Eurole üleminekul jääb püsima sama kurss, kui nn -päeval kroonihoiused teenustasuta eurodeks vahetatakse
Raha likviidsuse püramiid Kõige likviidsem on sularaha → krediitkaart → jooksevkonto → lühiajalised riigi võlakirjad → pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi võlakirjad vähemlikviidsed. 6. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Raha vormi järgi: • Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall • Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. • Arveldus- ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. • Kinkekaardid ja taaratšekid 7. Kullastandardi olemus. Valuutakomitee süsteem. Kullastandard – rahal oli kehtestatud kullasisaldus / käibib kuldmüntidega (mündistandard) või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud vääringus kulla vastu vahetada). Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton
annaabi.ee 
