pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga • Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt“. • Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. EESTI KROON AASTATEL 1928–1941 • Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat.
Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Vestenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga
KULDKROON Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. EESTI KROON AASTATEL 19281941 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga
Vahur Kraft on kaheksas. Kuni 1928. aastani oli käibelolev valuuta Eesti mark, mis oma väärtuselt pidi olema pariteetsetel alustel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 g kulda). Piisava kattevara puudumise tõttu sai margast siiski ainult katteta paberraha. Raskused majanduses ja keskpanga valed laenuotsused ning katsed katta riigi eelarve puudujääki viisid kriisini. Lisaks keskpanga reformimisele viidi läbi rahareform ning 1. jaanuaril 1928. aastal jõustunud rahaseadusega sai Eesti Vabariigi rahaühikuks Eesti kroon. Kroon võrdsustati Rootsi krooniga ja kullastandardiks jäi 1924. aastal kehtestatud teoreetilise kuldkrooni standard 0,4032266 g kullasisaldust. Kroon oli reaalselt tagatud ja Eesti Pank kohustus neid välisvaluuta vastu ümber vahetama. 1933. aastani püsis kroon stabiilsena, siis aga devalveeriti kurssi 35% ja kehtestati krooni kurss Inglise naela suhtes: 1 nael hakkas võrduma 18.35 krooniga. Eesti
Kohe alustati ka oma rahamärkide kujundamise ja trükkimise organiseerimisega, nende valmimiseni aga kasutati endiselt Saksa riigi- ja idamarku ja idarublasid. Käibel olid ka Vene rublad ja Soome margad. Alles 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend on Eesti mark. Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927. Eesti mark jagunes 100 penniks. Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. 2.2. Eesti kroon Uueks rahaühikuks sai kroon .Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar".
korraldati kodukaunistustöid. Eesmärgiks- kiiremini ning kogu rahva ühisel jõul ja nõul korrastada Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine. 1930 aastate keskel algatati rahvus- ja riigilipu muretsemise kampaania. 1934. aastal algatati üleriiklik nimede eestistamise kampaania. Paljud eesti perekonnad kandsid võõrapäraseid, enamasti saksapäraseid perekonnanimesid. 1919.aasta rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid. Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal
ei ole. Selleks hakati 1924. aastal tegema ettevalmistusi ulatusliku välislaenu saamiseks ja rahareformi läbiviimiseks. 1926. aasta sõlmiti Genfis protokoll, millega Eesti võttis Rahvasteliidu toetusel 1,35 miljoni Inglise naela suuruse välislaenu. Sellele tuginedes asuti läbi viima pangandus- ja rahareformi. 1927. aastal reformiti Eesti Pank, millest sai kaasaja nõuetele vastav iseseisev keskpank. 1928. aastal läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati maksevahendiks Eesti Panga rahatäht Eesti kroon, millel oli nüüdsest olemas ka reaalne tagatis. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilis praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni. Kroonid ja kroonihoiused vahetati 1940
Keskpangale anti üle ka riigikassa kulla- ja välisrahatagavarad. Panga põhikapitali suurendati (2,5 mln. kroonilt) viie mln. kroonini. Määratleti emissiooni mahud kattevara suhtes. Reglementeeriti keskpanga laenutegevus, korrastati laenuportfell. Panga vabastamiseks mittelikviidseks muutunud pikaajalistest laenudest, kanti need üle selleks asutatud Pikalaenu Panka. [4] 1928. a. läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati seaduslikuks maksevahendiks Eesti Panga pangatähena Eesti kroon, mis sisaldas 100 senti (1 sent võrdus endise margaga). Kroon võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1924. a. kehtestatud kullastandard (100/428 g) jäi muutmata, kuid see sai reaalse tagatise (kattevara). Riigikassa- ja vahetustähtede emissioon lõpetati. Krooni usaldusväärsuse kindlustamiseks kohustus Eesti Pank kroone välisraha vastu ümber vahetama. [4]
annaabi.ee 
