rahasüsteemi ümberkorraldamine raharingluse stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks; keskseteks on uute rahamärkide emissioon või emissioonis olevate rahamärkide pariteedi muutmine (deflatsioon, devalvatsioon, nullinflatsioon, revalvatsioon). (Raudsepp,O. 1997. Väike panganduse leksikon). Ja ka riigivõimu poolt läbiviidavat rahasüsteemi täielikku või osalist muutmist, mille eesmärgiks on raharingluses ilmnenud häirete kõrvaldamine ja valuuta stabiliseerimine, nimetatakse rahareformiks. Rahareformide põhiliikideks on: üleminek uuele rahasüsteemile, olemasoleva rahasüsteemi osaline muutmine ning raharingluse suhteline stabiliseerimine inflatsiooni ohjeldamiseks. Rahareformiga seotud tegevused: · Denomineerimine rahamärkide nimiväärtuse muutmine vääringu tugevdamise või arvestuse lihtsustamise otstarbel. · Nullifitseerimine on käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks.
Sageli reguleerib kommertspankade tegevust Ei reguleeri kommertspankade tegevust Läbipaistmatu Läbipaistev Politiseeritud Kaitstud poliitilise surve eest Madal usaldatavus Suur usaldatavus Võib tekitada inflatsiooni Ei saa tekitada inflatsiooni Saab rahastada valitsuse kulutusi Ei saa rahastada valitsuse kulutusi Vajab eeltingimusi rahareformiks Ei vaja eeltingimusi rahareformiks Aeglane rahareform Kiire rahareform rahamass: riigi majanduses ringleva raha hulk laenumaht: riigiasutuste, ettevõtete ja eraisikute laenukohustuste kogumaht intressitase: laenu- ja hoiuseintresside keskmine tase mingil vaadeldaval perioodil vahetuskurss: ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas import - kaupade ja teenuste ostmine välismaalt eksport - kaupade ja teenuste müük välismaale
kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale krooni (Eesti Vabariigi rahaseadus 2009). Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). Kolmapäeval 17. Juunil 1992 annab rahaformikomitee teada, et rublad vahetatakse 20.-22 juunini kroonideks kursiga 1:10 (6: 60). Ülejäänud sularaha vahetati kuni 1. juulini kursiga 1:50. Ettevõtete sularaha pidi olema pankadesse toodud 20. juuniks kell 10.00. Pangaarvetel olevad rublad arvestati kroonideks ümber 28. juuniks. Erandiks olid pärast 1. maid 1992 laekunud summa, mis ületasid 50 000 rubla
Asjade hilisem kulg on vaieldamatult tõestanud tehtud valiku õigsust. Jõustusid kõik rahareformi alguseks ajastatud seadused ja muud õigusaktid. Hakati avaldama Eesti krooni kurssi tähtsamate välisrahade suhtes. Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim, sest suvel algas rublaruumis uus hinnatõusupööris. [4] Eesti rahareform pälvis Läänes eranditult kiidusõnu. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosoleku raames toimus Eesti majandust ja pangandust põhjalikult tutvustav seminar. Tihenes koostöö Rahvusvahelise Valuutafondi (S. Kallas arvati fondi koostöökomitee liikmeks) ja Rahvusvahelise Arvelduspangaga. [4] KOKKUVÕTE Eesti Pank on alguse saanud juba 1919ndal aastal alustades riigipangana ning muutudes
Rahal on suur tähtsus ka sisepoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Näiteks kaudsete maksudega maksustamine. Indiviidi tasandil on rahal peale hüviste omamise väga palju muidki ees-märke. Need sõltuvad nii inimese elueesmärkidest üldse kui ka tema arusaamisest, mis on raha ja milliseid ülesandeid indiviid võib sellel panna (Sõrg 1997, lk.87-89; lk.93-104). 10 2. EESTI RAHA 2.1. Eesti rahareform Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem- nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana.
1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1