kardetud oli vana kindlusvangla Bastille Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused Tähtsaim neist oli Pariisi parlament mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine Tähtsaim riigimees Louis XIV valitsusajal oli Jean-Baptiste Colbert kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes liikus hiilgavas õukonnas tumedas riietuses, mapp käes, peaaegu kunagi ei naeratanud ja püüdis lahendada eelkõike riigi rahandusprobleeme Peale Louis XIV surma (1715) sai troonile tema pojapojapoeg Louis XV Regendiks sai Louis XIV vennapoeg Philippe, kes oli kuulus igasuguste orgiate ja n.ö. Aadmapidude poolest Reformikatsed Louis XVI valitsusajal Louis XV suri 1774. aastal rõugetesse Kuningaks sai tema pojapoeg Abiellus Habsburgide keisrinna Maria Theresia kümenda lapse Marie-Antoniette'iga M-A aeg kulus peamiselt riietusele ja soengutele, juveelide ostmisele ja üha uutele lõbustustele
Ta nimetas ametisse riigiametnikke, kes andsid välja seadusi, karistas ja andis armu. Õukond- õukonnaelu korraldas kuninga armuke markiis de Pompadour, ta korraldas teatrietendusi, vastuvõtte, jahilkäike koos õhtuste pidudega. Ta koondas õukonda ka teadlasi, kirjanikke ja kunstnike. Välispoliitika- välispoliitika juhtimises üritas oma mõju kasutada markiis de Pompadour. Majandus- finantside peakontrolör oli Jean-Bapitiste Colbert, ta püüdis eelkõige lahendada riigi rahandusprobleeme. Ta asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse kolooniaimpeeriumi rajajaid. 3.) Kodusõda inglis maal algas 1642 a -kehtis kuni 1646 a- türannia, ei kutsunud parlamenti kokku, tahtis kehtestada makse(aga parlament ei andnud luba)tahtis riigiusuks katoliiklust 4.) Kuulus revolutsioon- Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile.
Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu; ,,Riik see olen Mina". Ta väärtustas kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi oma tahte järgi, karistas ja andis armu. (Colbert- tähtsaim riigimees Louis XIV kõrval, kes lahendas eeskätt rahandusprobleeme) · Louis XV korraldas pidusid ning ei huvitunud riigivalitsemisest. · Louis XVI abiellus Marie- Antoinette'ga. Vaja oli riik uuesti käima saada.Määras rahanduse peakontrolöriks Turgoti, kes hakkas ellu viima reforme (nt. aadli ja vaimulike maksuvabastuse kaotas), ta mõtles lihtrahva vajaduste peale, vaba viljakaubandus. Tema surma järel reformid tühistati, absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku kutsuti taaskord generaalstaadid.
piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 5)Peakontrolör Jean-Baptiste Colbert(1619- 1683) oli louisXIV valitsuse ajal tähtsaim riigimees. Ta püüdis lahendada eeskätt riigi rahandusprobleeme. 6)LouisXV(1715-1774)ei tundnud huvi riigivalitsemise vastu ning just tema ajal hakkasid Prantsusmaa elus tähtsat osa mängima kuninga ametlikud armukesed. 7)Markiis de Pompadour(1721-1764) Prantsuse kuninga LouisXIV ametlik armuke aastail 1745-1751 8)LouisXVI(1774-1792) meeldis puusepa-ja lukssepa tööd ja jahipidamine 9)Marie-Antoinette- LouisXVI naine, meeldisid rõivad, soengud ja juveelid + muud lõbustused 10)Jacques Turgot- rahanduse peakontrolör(LouisXVI määras)
o ,,Riik see olen Mina" o Pidas laastavaid sõdu o Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud o Andis välja seadusi o Karistas ja andis armu · Säilinud olid kohtuasutused (parlamendid) Pariisi parlament tähtsaim o Ülesandeks kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine o Õigus avaldada arvamust vastava akti sobivuse kohta · Jean Baptiste Colbert: o Püüdis lahendada riigi rahandusprobleeme o Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid · 1715 - suri Louis XIV, troonile sai Louis XV. Regendiks määrati Philippe o Louis XV ei tundnud riigiasjade vastu huvi o Riigis hakkas tähtsat osa etendama kuninga ametlikud armukesed o Markiis de Pompadour: Korraldas teatrietendusi, vastuvõtte, jahilkäike Koondas õukonda teadlasi, kirjanikke, kunstnikke
(britid ei loovutanud piki Suurt järvistut paiknevaid loodepiirkondi, hispaanlased säilitasid vaenuliku kohaloleku Floridas ning tolleaegsel edelaterritooriumil, valgeid ameeriklasi ründasid kogu riigis põlisrahvaste suguharud). Keskvalitsus oli niisama mõjutu ka kehtestatud piiride sees (nt kuulutas rühm Põhja-Carolina elanikke 1784. a välja sõltumatu ,,Franklini osariigi" ning taotles liitumist hispaanlatega). Veelgi halvem oli k. suutmatus lahendada riigi ees seisvaid rahandusprobleeme (pidi lootma vaid osariikide eraldatud ressurssidele). K. sätete kehtimise ajal oli majanduslik olukord riigis üsna kehv (nt Shaysi mäss 1786). 3.2. Põhiseaduse koostajad Philadelphia kohtumisele tulnuid 55, kõik valgenahalised mehed. 3.2.1. Föderalistide esseed (Federalist Papers) Kirjutatud Alexander Hamiltoni, James Madisoni ja John Jay poolt. Kaitsesid USA põhiseadust. Selgitasid konstitutsioonilise valitsuse keerukust: selle poliitilist struktuuri ja printsiipe, mis
annaabi.ee 
