Eküü oli ainult arveldusühik, sularahana ta käibel polnud. Lisaks sellele, et eküü oli Euroopa Rahasüsteemi baasühik, oli ta ka Euroopa Ühenduse raamatupidamise ühik (EÜ eelarve koostati eküüdes). Eküü ülesanded: keskkursi arvutamise alus Euroopa Monetaarsüsteemis reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik. Kui liikmesriikide keskpangad hoiustavad 20 % oma kullareservidest ja 20 % oma dollarireservidest Euroopa Rahandusalase Koostöö Fondis, siis saavad nad vastu eküüsid, et neid kasutades oma riigi sisemist raharinglust korraldada. Euroopa Rahandussüsteemi lõpp 1992. - 1993.a. tabas Euroopa Monetaarsüsteemi aga kriis, mis tulenes 1990. aastal alanud majanduse stagnatsiooniperioodist, Saksamaa taasühinemisest ja sellega kaasnenud rahanõudluse suurenemisest. Euroopa Rahasüsteemist saadeti välja naelsterling (UK) ja liir,
kooskõlastaud tegevuseks Põhjused loomiseks: w Majanduse globaliseerumine. w Rahvusvahelise tööjaotus kasv. w Majandusorganisatsioonid võimaldavad lihtsustatud kaubandust riikide vahel. GATT Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade ) 1948 WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon( World Trade Organization) 1995 IMF - Rahvusvaheline Valuutafond International Monetary Fund 1944 · Rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine · Valuutakursside stabiilsuse hoidmine · Riikide majanduspoliitika koordineerime · Sekkumine majanduskriisi (Läti, Island, Kreeka) Maailmapank - esmane ülesanne pikaajaliste laenude andmine sõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse kiireks taastamiseks ja arenguks. RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED w Vabakaubanduspiirkond on ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud
väliskaubandusest. Toorainete ja energeetilise tooraine poolest on riik vaene, selle territooriumil leidub kiviõli-, maagaasi-, bauksiidi-, söe-, kaoliini-, zeoliidi-, perliidi-, betoniidi- ning ehituses kasutatavate andesiidi-, rioliidi-, tufi- ja lubjakivikaevandusi, kuid märkimisväärne osa vajaminevast toorainest tuuakse sisse. Peaaegu kaks kolmandikku Ungari rahvuslikust koguproduktist tuleb teenindussfäärist. Selle hulgas suureneb rahandusalase tegevuse, kinnisvaraäri, majandusteenuste ning samuti elanikkonnale osutatavate teenuste (haldus, haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine. Kuigi tõsi on ka see, et uute liikmesriikide hulgas
on sõltuv väliskaubandusest. Toorainete ja energeetilise tooraine poolest on riik vaene, selle territooriumil leidub kiviõli-, maagaasi-, bauksiidi-, söe-, kaoliini-, zeoliidi-, perliidi-, betoniidi- ning ehituses kasutatavate andesiidi-, rioliidi-, tufi- ja lubjakivikaevandusi, kuid märkimisväärne osa vajaminevast toorainest tuuakse sisse. Peaaegu kaks kolmandikku Ungari rahvuslikust koguproduktist tuleb teenindussfäärist. Selle hulgas suureneb rahandusalase tegevuse, kinnisvaraäri, majandusteenuste ning samuti elanikkonnale osutatavate teenuste (haldus, haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti. GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine
kiviõli-, maagaasi-, bauksiidi-, söe-, kaoliini-, zeoliidi-, perliidi-, betoniidi- ning ehituses kasutatavate andesiidi-, rioliidi-, tufi- ja lubjakivikaevandusi, kuid märkimisväärne osa vajaminevast toorainest tuuakse sisse. Peaaegu kaks kolmandikku Ungari rahvuslikust koguproduktist tuleb teenindussfäärist. Selle hulgas suureneb rahandusalase tegevuse, kinnisvaraäri, majandusteenuste ning samuti elanikkonnale osutatavate teenuste (haldus, haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa
Euroopa riigid. Eraldi organisatsiooniks ei ole mõtet. Rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid Eesti jaoks on olulisemad viis ülemaailmset rahvusvahelist rahandusorganisatsiooni, mis on kõik ÜRO spetsialiseeritud organisatsioonid. Rahvusvaheline Valuutafond (ingl International Monetary Fund - IMF) asutati 1944. aasta juulis. Algselt osales selles 29 riiki. Praegu on neid 183. Organisatsiooni peakorter asub Washingtonis. IMF-il on järgmised peamised eesmärgid: rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine, liikmesriikide majandusliku arengu ja elanikkonna heaolu kasv, liikmete valuutakursside stabiilsus IMF ressursside abil. IMF struktuur on järgmine. Juhatusnõukogu, kus iga liikmesriik on esindatud ühe juhataja ja tema asemikuga. Direktoraat. Koosneb 24 liikmest, kes esindavad kas riike või riikide gruppe. Korraldav direktor ja personal. Korraldav direktor juhib direktoraadi tegevust.