SP alla ei kuulu SP avalike poliitikate kontekstis · AP- mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta. See on nii poliitikute kavatsuste, reaalse tegevuse kui ka tagajärgede kogum · Politic (arukas, mõistlik, kaval, osav /poliitikaga tegelemine) - parteprogrammid, sotsiaalpartnerite manifestid jne. · Policy (poliitika, tegutsemisviis): - Eesmärgid (koalitsioonilepe, strateegiad) - Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised - Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu
public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika. Avalik poliitika on võitlus avalikus sektoris küsimuses "kes saab mida" AP- see, mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta Politics soovid, nõuded, kokkulepped (parteiprogrammid, manifestid) Policy - Eesmärgid (koal. lepe, strateegiad) Output = tulem (õigusaktid, rahaeraldised) Outcome = tagajärjed ("Rikas riik, parem palk") * Administreerimine vs poliitika - Poliitikale vastandub administreerimise mõiste administreerimine tähistab tehnilist otsuste elluviimist. Ideaalis peaks administreerimist saama võrrelda masinaga, mis rutiinselt, mehhaaniliselt ja erapooletult täidab talle ülesandeks pandud kohustused. Administreerimine ei välista poliitilist otsustamist, st kui
testitulemuste põhjal. Ebavõrdsus probleemidega tegelemine. Leiborid jätkavad sama joont + koolitüüpide mitmekesisus. NCLB 2002 – nicklebee (Bush): An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind. Eesmärk: Saavutustaset tuleb tõsta. Vahendid: karmim kontroll toimuva üle. Milline on õpetamise tase? Kuidas kasutatakse föder. rahaeraldisi? Tööriistad: Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises. Rahaeraldised seotakse saavutustega. Luusereid (osariike) karistatakse. OBAMA: *Rohkem raha tuleb anda osariikidele (sh. õpetajate palkadeks). Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur probleem. *Alusharidus on tähtis. *Saavutada maailma kõrgeim keskkooli lõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust). *Toetada riiklike grantidega kõrgkooli õpinguid. *Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks. *Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid.
poliitikat ellu viia. ... Samas ei piirdu poliitika ainult võimuletulekuga. ... Poliitika on ka seaduseelnõu koostamine ministeeriumis, selle arutamine teistes asutustes ja komisjonides ning menetlemine parlamendis. Seda protsessi nimetatakse poliitika kujundamiseks, mille käigus esialgsed huvid peaaegu alati muutuvad, sest neid tuleb omavahel sobitada. ... Poliitika kujundamise tulemuseks on konkreetsed otsustused: seadused, määrused, rahaeraldised plaanide elluviimiseks. ... Niisiis kujutab poliitika endast süsteemi, kus omavahel on seotud eri huvid, võimu- ja valitsemisinstitutsioonid ning nende toimimist kujundavad normid." Ja veel samast, terminoloogiliselt ja kokkuvõtvalt. Demokraatlikus riigikorralduses on poliitika protsess, mille olemust kajastavad kaks-kolm ingliskeelset terminit, millele eestikeelsete vastete väljatöötamisega tegeldakse. Politics võib olla kasutusel üldterminina, et tähistada poliitikat igas mõttes
24. Kas europarlamendil on õigus koostada seaduseelnõusid? 25. Mis on europarlamendi põhiülesanded? 26. Kellest koosneb Euroopa Ülemkogu? 27. Mida kujutavad endast Euroopa Liidu kolm sammast? 28. Mille vastu võideldakse kolmanda samba all? Euroopa Liidu eelarve, kodakondsus, põhiseaduslik leping 1. Kas Euroopa Liidul on liikmemaks? 2. Kes teeb Euroopa Liidu eelarve projekti ja kes peavad selle heaks kiitma? 3. Millele vastavad riikide rahaeraldised? 4. Mis on Euroopa Liidu põhilised tuluallikad? 5. Mis on kaks Euroopa Liidu suuremat kuluallikat? 6. Missugused riigid maksavad Euroopa Liidu eelarvesse kõige rohkem ja missugused on seni maksnud kõige vähem? 7. Kes on Euroopa Liidu kodanik? 8. Missugused õigused annab Euroopa Liidu kodakondsus? 9. Kui palju on Euroopa Liidu ametlikke keeli? 10. Kas Euroopa Liidul oli enne oma põhiseadus? 11. Miks kutsuti kokku Euroopa Tuleviku Konvent? 12