6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamise palatisse. Ta püüab ka palatist pääseda, kuid valvur virutab talle rusikaga näkku.Järgmisel päeval suri ta ajurabandusse. Tsehhovi mõte,et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida,aga leppida tähendab kaasa aidata.Tsehhov ei polemiseerunud
ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Rõõm" Kui peategelane Mitja tuppa jooksis , siis valdas teda rõõm, ta oli lausa sokeeritud. Pärast perekonnale juhtunust rääkimist, olid ka nemad sokeeritud
Ragin teab sedagi, et see haigla on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik, kuid ta ei võta sellevastu midagi ette, ega tahagi ennast sellega vaevata. Gromov põeb jällitusmaaniat. Haigushoogude vahel käitub Gromov normaalselt, tal on õilsad mõtted. Tema kõnedest kostab kaebusi inimliku alatuse ja vägivalla üle ning lootusi ilusale elule. Gromovi arukus kutsub Raginit tihtipeale palatisse nr. 6 patsiendiga vestlema ja vaidlema. See saab ka Raginile saatuslikuks, kuna üks tema alamaid himustab tema kohta endale ning tomib nii, et Raginit hulluks hakatakse pidama. Ragin olles nüüd üks palati nr. 6 elanikest mõistab, et selline olukord raviasutuses ei ole kohane ning süüdistab end selles milline see koht on. Ta kahetseb, et polnud varem taibanud ja ei tahtnud taibata millist valu need haiged pidid kannatama. Loo põhimõte seisneb selles, et mitte tähelepanna elu koledusi tähendab nendega leppimist, aga leppida tähedab kaasa aidata
Nikita on piiratud mõistusega ükskõikne ja julm nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Ta peksab patsiente ja kasutab neid ära. Temas ei ole inimlikkuse varjugi. Ragini julmus ilmneb aga selles, et ta jätab tähelepanuta Nikita julmutsemise ja teeb nägu nagu ta ei teaks midagi. Alles siis, kui ta satub ise Nikita julmuse ohvriks, taipab ta , et tänu tema mitte tegutsemisele on pidanud teised patsiendid aastast aastasse taluma seda julmust. See mõte on Raginile nii jube ja hirmutav, et ta südametunnistus ajas teda hulluks ja põhjustas lõpuks ka ajurabanduse. 3. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Paks ja peenike", selgita autori sõnumit. sõprus ei kesta tihti üle aukraadide. Autor tahab ilmselt öelda, et mõnele inimesele on aukraadid ja seisused tähtsamad, kui sõprus ja ühised mälestused. 4. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Magada tahaks", selgita
elanud inimesed seda teevad. Gromovi arust on kogu elu nälja, külma, haavuste ja kaotuste tunnustes. Seda kõike võib võtta koormana, seda võib vihata aga mitte kunagi põlata. Ta küsib mille alusel väidab Ragin, et midagi ei tohi imestada ja kannatusi ei tohi põlata. 4 Ta toob näite mehest, kes peksab oma naist ja küsib mis mõttega vahele astuda, kui nad ühel päeval niikuinii ära surevad. Ta ütleb Raginile, et tegelikult tehakse tema eest ju kõik ära ja ta on tõelisusega tuttav vaid teoreetiliselt. Mulle tunduvad Gromovi mõtted sümpaatsemad. Oleks küll ilus arvata, et inimese rahulolu ja mugavus peituvad temas eneses, kuid tegelikult see ju nii ei ole. Kui meil ei ole midagi välist mille najal mugavust ja rahulolu tunda on see küllaltki keeruline, kui mitte isegi võimatu. Näiteks elades prügimäel ei piisa vaid sisemisest mugavusest ja rahulolust, oleks vaja midagi välist
Haigla on lagunemas. Kõige kohutavam koht on palat nr 6, kus viibivad vaimuhaiged. Seal on valvur Nikita, kes peksab haigeid. Keegi ei astu nende vastu välja. Dr Ragini arvates polegi see oluline. Oluline on intellektuaalne tegevus. Suhtlema peab ka intellektuaalidega. Tsehhov loeb sel ajal Marcus Aureliust. Aurelius leiab, et surmast pole vaja mõelda. Tuleb nautida elu, mis seisneb intellekti tegevuses. Tsehhov pole nõus sellega, et pole vaja aidata haigeid. Dr Raginile on vastandatud üks patsient Gromov. Gromov on üsna tark inimene. Ragin hakkab teda külastama ja nende vahel hakkavad toimuma dialoogid. 80ndatel hakkavad Tsehhovi dialoogid tegelaste vahel mitmekesistuma. Tsehhov hakkab kasutama võtet dialoog monoloogis. Seda võtet kasutas ka Dostojevski. Dialoog monoloogis kui tegelane midagi mõtleb, siis kirjanik annab seda edasi. Tegelane vaidleb enda mõtetele vastu. Seda nimetatakse vormistamata kõne imiteerimiseks tekstis
ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees
annaabi.ee 
