Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised. Ka järgmise paavsti soosiv suhtumine tõi Raffaelile hulgaliselt tellimusi. Paljusid töid teostasid tema õpilased. Raffael liikus kõikjal ümbritsetuna paljudest oma õpilastest. Raffael jätkas madonnapiltide maalimist. Kuulsaim on ,,Sixtuse madonna". Kergelt ja hõljuval sammul liigub lapsega madonna pilve peal edasi.Vasakul põlvitab märterlik paavst Sixtus III, paremal püha Barbara. Armsa ja intiimse miljöö loovad maali alumisele servale nõjatuvad inglikesed, Kompositsioon on täiuslik ja koloriit ilmekas
Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas. · Raffael (1483-1520) Raffael pole nii mitmekülgne kui tema kuulsad kaasaegsed, kuid võib-olla just tema viib kõige täiuslikumalt ellu kõrgrenessansi maalikunsti ideaalid. Raffael kujutab harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus ümbruses. Puudub Vinci salapärane romantika ja Michelangelo traagiline paatos. Raffaeli elu ja looming on seotud Firenze ja eriti Roomaga. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega Vatikani lossi kolm peoruumi ehk stanza`t /stantsa/. Neist kuulsaim on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te /lodza/ kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega. Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile
Morrise jaoks oli käsitöö uuestisünd enam kui ilu taastamise missioon; see oli ühiskonna reformimise moodus. · Ruskin ja Morris vaatasid suure imetlusega tagasi keskaja arhitektuuri ja kunsti poole. · Eriti imetlesid nad keskaegsete käsitöömeistrite loomingut. · Kunsnike hulgas leidsid nad endale sõpru ja mõttekaaslasi prerafaliitide seast. · Prerafaeliite, nagu juba nimigi seda vihjab, inspireeris kunst, mis eelnes Raffaelile (1483 1520). · Nad hülgasid akadeemilised traditsioonid, pöördusid renessansi-eelse ja keskaegse kunsti poole. · Nende liidrid olid Dante Gabriel Rossetti, John Everett Millais, Ford Madox Brown. · 1848 rajas Dante Gabriel Rossetti (1828 1882) koos kahe teise Kuningliku Kunstiakadeemia tudengiga, William Holman Hunti (1827 1910) ja John Everett Millais`ga (1829 1896), prerafaeliitide vennaskonna (Pre-Raphaelite Brotherhood PRB).
(1475-1564) (1757-1822) aadama loomine(detail sixtuse kabeli Pauline borgese veenusena laemaalilt(vatikan) itaalia skulptor cannova esindab neoklassitsistmi/ ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei suurkujust, tuntakse eelkõige skulptorina, ei jää lubanud kellelegi seda skulptuuri näidata, seda maalikunstis alla leonardole ja raffaelile.1508 a. hoiti borghese villas ühes ruumis kuku taga Hakkas ta sixtuse laele maalima loomise stseene., tal tuli seda maalida selili neli aastat kabelit kutsutakse paavst sixtus iv järgi. Fresko- niiskele krohvipinnale maalitud pilt sandro botticelli (1445- 1510) sandro botticelli venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi)
barokki. Michelangelo skulptoriloo mus avaldub ka tema maalides ini mesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vor m huvitab kunstnikku rohke m kui v ärv. Te ma tahvel maalidest võiks veel ni m etada tondot (tondo ümarfor maadis maal). Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas. Raffael- Raffael kujutab har moonilisi, terviklikke ini mesi rahulikus ümbruses. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega. Vatikani lossi kol m peoruumi ehk stanza`t. Neist kuulsai m on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te kaunistamine piiblitee maliste lae maalidega. Raffaeli mitm ete hingestatud madonnapiltide seast tõuseb esile ,, Sixtuse madonna" hõljuval sam mul
monumenti»: Sorbonne'i toomkirik, Val-de-Gräce, uus Louvre ja ma ei mäleta, mis see neljas oli, vist Luxembourg. Õnneks kirjutas Voltaire ikkagi «Candide'i» ja ta on pikas inimeste reas ajaloo jooksul jäänud selleks, kes kõige paremini saatanlikult naerda oskas. See 7 2 näitab muuseas seda, et võib olla suurvaim ja seejuures mitte midagi talle võõrast kunstist mõista. Kas Moüere ei arvanud, et ta Raffaelile ja Michelangelole suurt au teeb, kui ta neid nimetas «oma aja Mignard'ideks *»? Tulgem tagasi Pariisi juurde ja viieteistkümnendasse sajandisse. Pariis polnud tol ajal üksnes ilus, vaid ka ühtlane linn, keskaja ehituskunsti ajalooline toode, kivist kroonika. Selles linnas oli ainult kaks stiili: romaani ja gooti stiil, sest rooma stiil oli ammu juba kadunud, välja arvatud ainult Julianuse termid, kus seda keskaja paksu koore all veel tunda oli
annaabi.ee 
