Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud ehitusdetailid - kaaristu piilarid ja kaared, aknapiidad ja portaalid.Töödeldud kivist on ka hoone nurgakvaadrid ja rinnatisevöö.
Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
1627. aastal. See on 8-tahuline. Torni kõrgus on 64 meetrit. 4. Millal paigutati Vana Toomas torni tippu? Mitmes on praegu? Vana Toomas paigutati torni tippu 1530. aastal. Praegu on torni tipus 3 Vana Toomas. 5. Kes valmistas lohepeakujulised veesülitid? Lohepeakujulised veesülitid valmistas Daniel Pöppel. 5. Kirjelda raekoja ees olevat kaaristut? Kaaristu on gootipäraselt teravatipuline. Kaaristu on küllaltki kõrge. Raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristuga. Põhifassaadi läbib peaaegu esimese korruse kõrgune kaaristu 6. Mitu ja millist saali on raekojal? Raekojal on 3 saali. (Kaubasaal, kodanikesaal ja raesaal) 7. Millal tehti raesaali sisekujundus? Kes tegi piibliainelised lünettmaalid? Mida neil kujutatakse? Raesaali sisekujundus tehti 1667. aastal. Piibliainelised lünettmaalid tegi Johann Aken. Neil kujutatakse Kuningas Salomoni kohtupidamisi, Kristus
Pole teada, milline nägi 1670.aastal valminud raekoda välja.Teadaolevalt esimene fassaadijoonis ja põhiplaanid pärinevad 127 aastat hilisemast ajast, kui hoone oli läbi elanud suure tulekahju. Kuressaare raekoja uurijate arvamus raekoja arhitektuurse lahenduse autorluse kohta on see, et raekoja projekteeris Magnus De la Gardie, joonised valmistas ehitusmeister Franz Stimer, kes asus Riiga Elbingist ja töötas Magnus De la Gardie ülesandel Kuressaares aastatel 1648- 54. Valmis sai raekojahoone 1670. Aastal. Samast aastast on märkimisväärne ajalooline fakt see, et rae ametid muutusid nüüd palgaliseks, varem neid ametikohit ei tasustatud, need olid nn. Üle kolmesaja aasta tagasi oli raekoda Kuressaare linnuse kõrval linna üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline. Itaalia renessansist vahetult lähtunud barokk oli Eestis
Gümnaasium) 15.10.1632 Academia Gustaviana 1656 Tallinna, 1690 taasavati, 1699-1710.aastatel asus ülikool Pärnus Esmalt õpiti kuus aastat filosoofiateaduskonnas, seejärel kolm aastat kas arsti-, õigus- või teoloogiateaduskonnas. Kujutav kunst + Barokk Nt Tartu Raekojahoone torn pompöösne Christian Ackermann- puussepp + Rõngasristid- nt Läänemaal Karuse kirikus või 1640.aastal Sitakoti Matts maetud Kullamaa kirikus + Bastionid- suured muldkindlused kahuriväe kaitsmiseks Talurahva kultuur + vana: rehielamu; toidulaud ja rahvuspühad + uus: kõrtsid; tubakas jõuab Eestisse; hakkab välja kujunema tänapäeval tuntud rahvariided; torupill Eestisse.
sajandil tugeva kodanlusega valdavalt protestantlik maa, mis asus paljudes majandusvaldkondades Euroopas juhtpositsioonole, jõulise majandusliku tõusuga kaasnes ka vaimse kultuuri õitseng. 81 Hollandi barokkajastu arhitektuur on tugevalt klassitsistliku värvinguga. Selle laadi esimesi esindajaid oli J. Van Campen ( 1595 1657 ). Tema ehitatud Amsterdami raekojahoone ( 1648- 55 ) peafassaadi liigendavad läbi kahe korruse ulatuvad korintose kapiteelidega pilastrid, keskrisaliit lõpeb kolmnurkfrontooniga, katust ilmestab kaheksatahkne kaaristu ja sammastikega kaunistatud kuppeltorn. Campeni loomingu mõjusid, kus dekoor allub arhitektuursele liigendusele ( nn. hollandi vanaklassitsism ) on omane ka teistele 17. saj. arhitektidele. 17. sajandi tähtsaima ehitusmeistri P. Vingboons`i (1621-98 ) on loodud end. Trippenhuis ( nüüd TA hoone, 1662 ) ja hulk
annaabi.ee 
